Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põhjanaabrite rahvussport ? hoki
Esmapilgul võib tunduda arusaamatu, et soomlased käivad tuhandete kaupa ja isegi mitu korda nädalas vaatamas, kuidas kohalikud meeskonnad hokit mängivad.
Soomes on üsna tavaline, et äripartner viiakse muuhulgas vaatama hokit ? spordiala, mida harrastatakse tõsiselt vaid mõnekümnes riigis üle maailma. Koos saunaga kuulub jäähoki Soomes pühade toimingute hulka.
Teisel kesksel meeskonnaalal, jalgpallis Soomel nii hästi ei lähe. Kuigi litmanenid ja hyypiäd on maailmas tuntumad kui teised Soome sportlased kokku, ei too see veel inimesi jalgpallile kaasa elama. Peamiseks põhjuseks on muidugi see, et kõik paremad jalgpallurid mängivad mujal kui kohalikus liigas. Samas rahvuskoondise tasemel jagub pealtvaatajaid ka jalgpallis. Kui kõik tähed saabuvad mängudeks koju, tulevad ka kümned tuhanded soomlased Olümpiastaadionile neile kaasa elama.
Hokil selliseid probleeme ei ole, seda vaatavad soomlased endiselt massidena, ka kohalikul tasemel. Eriti kui ühe linna klubid omavahel kohtuvad, siis võib verist lahingut näha nii hokiringis kui vahel ka väljaspool seda.
Lühike Soome hoki juhis: suurimad klubid on TPS, Jokerit ja HIFK. Maailmameistriks tuli Soome 1995. Koondise treeneriks oli tollal Curt Lindström, rootslane. Hokihooaeg kestab kuni aprilli alguseni. Põnevamaks muutub see märtsis-aprillis, kui toimuvad play-off-mängud. Piletihinnad algavad paarisajast Eesti kroonist.
Autor: Tarmo Virki