Tööseadused juhatust ei kaitse

Niina Siitam 26. jaanuar 2004, 00:00

Nii see tõesti on. Juba 1992. aastal jõustunud töölepingu seaduse § 7 punkt 10 välistas seaduse kohaldamise äriühingu organi liikme suhetele äriühinguga. 1996. aastal muudeti töölepingu seaduse eelnimetatud sätet ja seda laiendati juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Kui juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei laiene talle üksi muu tööseadus ? puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, distsiplinaarvastutuse seadus ning seaduste alusel kehtestatud õigusaktid. Tööseadustest kohaldatakse juhatuse liikme tööle üksnes töötervishoiu ja tööohutuse seadust.

Juhatuse liikme lepinguliste suhetega on jätkuvalt segadus. Seda eriti siis, kui juhatuse liikmeks valitud isik töötas äriühingus töölepingu alusel. Tööleping jäetakse kehtima kas teadmatusest või eesmärgiga tagada sel moel juhatuse liikmele tööseadustes ettenähtud tagatised. Selline praktika on aga väär ega anna juhatuse liikmele soovitud õiguslikku kaitset.

Töölepingu seaduse § 7 punkt 10 alusel ei saa juhatuse liige täita oma ülesandeid töölepingu alusel. Tööleping, mille alusel töötati enne juhatuse liikmeks valimist, kuulub lõpetamisele. Kohtupraktika kohaselt loetakse tööleping juhatuse liikmega lõppenuks poolte kokkuleppel päevast, mil ta andis nõusoleku juhatusse valimise kohta.

  • Juhatuse liikmele jääb tööleping kehtima üksnes juhul, kui ta kõrvuti juhatuse liikmena jätkab töötajana töötamist ametikohal või kutsealal.

Juhatuse liikmeks valimine ei pruugi alati kaasa tuua töölepingu lõppemist. Kui töötaja, kes valiti juhatuse liikmeks, jätkab töötamist ametikohal või kutsealal, jääb temaga sõlmitud tööleping kehtima. Kui näiteks arst valitakse juhatuse liikmeks ja tema kui arsti töötamine on edaspidi vajalik, jätkab ta arstina töötamist töölepingu alusel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et juhatuse liikmeks olek ei välista töösuhet juriidilise isikuga, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme juhtimise ja esindamise kohustuse täitmist.

Töölepingu kehtima jäämisel tuleb vältida sellesse muudatuste tegemist seoses töötaja valimisega juhatuse liikmeks (näiteks tingimus juhatuse liikme tasu kohta). Töölepingulised suhted ja juhatuse liikme suhted tuleb teineteisest lahus hoida. Juhul, kui juhatuse liikmeks valitud töötajaga sõlmitakse ka juhatuse liikme leping, laieneb ühele töölepingule tööseaduste, juhatuse liikme lepingule võlaõigusseaduse regulatsioon.

  • Juhtimisfunktsiooni ei saa jagada mitme lepingu vahel.

Praktikas esineb endiselt palju juhtumeid, mil juhatuse liikmetel on kaks lepingut, millest ühe järgi on nad juhatuse liikmed, teise alusel aga töötajad kas siis tegevdirektorina, ökonoomika direktorina, finantsdirektorina, haldusdirektorina vms. Seega teatud ülesandeid täidetakse juhatuse liikmena, teatud ülesandeid töölepingulises suhtes olles. Kohtud sellist praktikat ei aktsepteeri ning on asunud seisukohale, et juhtimisfunktsiooni ei saa eri lepingute vahel jagada. Töölepingu olemasolu ei saa muuta õigussuhte iseloomu, mistõttu ei anna tööleping juhatuse liikme funktsioone täitvale isikule neid tööõiguslikke tagatisi, mida soovitakse.

  • Juhatuse liikme leping sõlmitakse kirjalikult, kui juhatuse liikmele nähakse ette tööseadustes sätestatud tagatised.

Kui isik täidab ainult juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu. Juhatuse liikme leping allub võlaõigusseaduse regulatsioonile. Juhatuse liikme leping sõlmitakse nõukogu või osanike otsusel. Kirjaliku lepingu sõlmimise vajadus tõuseb siis, kui juhatuse liikmele tahetakse ette näha tööseadustega sarnased tagatised.

Juhatuse liikmele ei laiene tööseadustes sätestatud tagatised automaatselt, seda isegi mitte siis, kui lepingus on vastavasisuline tingimus viitega tööseadustele. Tööseadustega ettenähtud tingimused tuleb lepingus kindlasti sõnaselgelt sätestada.

Juhatuse liikme lepingus võidakse kokku leppida liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord, töövahenditega kindlustamine, lepingu lõpetamisest etteteatamine, hüvitise määr jm.

Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik äriühingu nõukogu, viimase puudumisel osanike otsus. Juhul, kui juhatuse liikmega on tehtud tehing (sõlmitud leping), milleks puudub nõukogu/osanike otsus, on tehing tühine. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing