Erastamise tippaeg

1994. aastal jõustus 205 ostu-müügilepingut, mis on kõigi aegade suurim tulemus. Kuna masserastamisest jäid välja suured objektid, siis müügisummas jäädi 1997. aastale alla.

Suurimate müügitehingute hulka kuulus 1994. aastal RAS Hotell Viru müümine ASile Harmaron 145 mln krooni eest, RAS Tallinna Kaubamaja 51% aktsiate müümine E-Investeeringugrupi ASile 61mln krooni eest, RAS Tamsalu TERKO müümine ASile HM 50 mln krooni eest ning RAS Kreenholmi Manufaktuuri müümine Kreenholmi Valduse ASile 12,5 mln krooni eest, millele lisandus 200 mln kroonine võlasumma.

Erastamise kiirenemisega kasvasid ka skandaalid ja vaidlused selle ümber.

Aasta alguses ei nõustunud majandusministeerium erastamisagentuuri sooviga lülitada erastamisvooru riigi alkoholimonopoli esindavad ettevõtted Liviko ja Moe piiritusetehas.

Teede- ja sideministeerium sekkus aga Eesti suurima bussiettevõtte RAS Mootori erastamisprotsessi. Agentuur tahtis bussfirmat erastada rahvusvahelisel erastamiskonkursil, ministeerium aga leidis, et Mootori aktsiate kontrollpakk tuleks müüa mõnele Eesti firmale.

Jaanuaris üllatas Pärnu kalakombinaadi töötajaid erastamisagentuuri teade, et firmas ainsana kasumit tootev osakond ja puhkebaas müüdi 18 mln krooni eest ASile Maseko, kuigi ainuüksi kombinaadi bilansiline väärtus oli 27 mln krooni.

Lisaks oli erastamisagentuurist enne kalakombinaadi erastamist kinnitatud, et alla 25 mln krooni pole mõtet kombinaadi eest pakkuda. Viimast väidet uskuma jäädes loobusid ettevõtte töötajad kombinaadi erastamisel osalemast ? tegid valesti, nagu hiljem selgus.

Veebruari alguses teatas agentuur RAS Tarbeklaasi kahe tsehhi erastamisest 8,7 mln krooni eest Rootsi firmadele Matz Lindahl Ab, Ramco Ab ja Denos Ab. See teade aga oli ennatlik, kuna ostu-müügileping polnud veel jõustunud, seda takistas Tarbeklaasi 10 mln krooni suurune kreditoorne võlg.

Tarbeklaasi erastamise puhul tekitas kriitikat erastamisagentuuri valik, sest Tarbeklaasi ostmisest oli huvitatud Saksa tarbeklaasitehas Walther-Glas GmbH. Sakslased soovisid tehast osta tervikvarana ja lubasid investeerida 130 mln krooni rohkem kui rootslased.

Aprillis sõlmis agentuur Tartu õlletehase ostu-müügilepingu USA firmaga Bancroft Group, seejuures eelistades vähetuntud ameeriklasi Soome suuruselt teisele õllefirmale Oy Sinebrychoff Ab.

Ameeriklased aga ei teinud 3 mln krooni suurust sissemakset ning leping tühistati.

Ameeriklaste eelistamist põhjendas agentuur sellega, et sooviti vältida teatud kapitalimonopoli tekkimist Eestis. Ameeriklaste tehingu nurjumisel aga loobusid ka soomlased tehingust. Samuti jäi panga garantii puudumise tõttu ära õlletehase müük Eesti firmale Javim.

Aprillis sõlmis erastamisagentuur veel teisegi ebaõnnestunud tehingu. Nimelt müüs agentuur RAS ABT 26,1 mln krooni eest erafirmale KAR, mille vastu oli Liviko paar nädalat varem esitanud pankrotiavalduse ja mis töötas juba vähemalt aasta algusest saadik kahjumiga.

Sarnaselt Tartu õlletehasega näitasid ka ABT ostmise vastu huvi soomlased, pakkudes ABT ostuhinnaks 19 mln krooni, kuid nende pakkumine ei osutunud vastuvõetavaks. Kolm kuud pärast ABT erastamist kuulutati välja aga KARi pankrot.