Nüüdisaegne saetööstus alustas nullist

Omal ajal Eesti eraisikute poolt Imavere karjamaale rajatud saeveskist on saanud Baltimaade suurim saetööstusettevõte, mille enamuse omandas aasta tagasi Skandinaavia metsandushiid Stora Enso Timber. Algusest peale Rootsi ja Soome kapitalile üles ehitatud Toftan püsib endiselt Eesti saetööstuste esikolmikus.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul näitavad puiduekspordigraafikud, et just pärast nüüdisaegsete saetööstuste teket 1994. aastal käis puiduekspordis järsk jõnks alla. ?Kui enne seda oli metsanduses peamiseks äriks saepalgi eksport, siis pärast uuel tehnoloogial põhinevate saetööstuste teket hakkas saepalgi väljavedu vähenema ning tänaseks on jõudnud praktiliselt nullini,? räägib Talijärv. ?Kaasaegse saetööstuse tekkest võitis kõige enam metsaomanik, sest toormele lähemale tulnud tootmine kergitas saepealgi hinda tuntavalt.?

Imavere Saeveski alusepanijad, Sylvesteri-mehed eesotsas Mati Polliga valisid oma äriidee elluviimiskohaks Tallinna?Tartu ja Viljandi maantee ristumispaigas asuva Imavere teadlikult ? koht on soodne puidutranspordi seisukohast. Kannakinnitamist Imaveres alustasid Sylvesteri omanikud sellega, et omandasid 1994. aastal endise kolhoosi töökoja, millest kujundasid väikestelt saekaatritelt kokkuostetud saetoodangu sorteerimispunkti. Praegu asub sorteerimiskohas Imavere Saeveski järeltöötlemine.

Imavere vallvanema Jüri Ellrami meenutuste kohaselt tulid Sylvesteri-mehed kohe tahtmisega ehitada tänapäevane saetööstus. Esialgne soov ehitada tööstus sorteerimispunkti ümber luhtus, sest eramaa omanikuga ei saadud kaubale. Saetööstuse asukohaks sai poole kilomeetri kaugusel asuv endine karjamaa. Tegu oli riigi tagavaramaa hulka kuuluva maaga, millele polnud keegi tagastamisavaldust esitanud.

?Vald müüs Imavere Saeveskile sisuliselt ühe pumbajaama, mille juurde oli neil võimalik erastada maad,? räägib Ellram ja täpsustab, et esialgu sai saeveski riigilt 21,6 hektarit maad. Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku andmeil omab ettevõte praegu üle saja hektari maad, millest tootmise eesmärgil on kasutuses 25 hektarit.

Jüri Ellrami hinnangul on Imavere tänu saetööstusele kujunenud valla tööstuskeskuseks. Samas tõdeb ta, et tootmise kiirest arengust hoolimata pole Imaveres käivitunud elamuehitus.

?Meilt küsitakse pidevalt elamispinnavõimaluste järele, kuid meil pole midagi pakkuda,? laiutab Ellram käsi. Imavere Saeveski 250 töötajast on vallaelanikke ligi 120.

Imavere Saeveski peamine tagantlükkaja Mati Polli on oma vähestes ajakirjandusele antud usutlustes tunnistanud, et kohaliku majandi karjamaale saeveski rajamine 1994. aastal oli riskantne ettevõtmine. Olukord läks lihtsamaks, kui Imavere Saeveski omanikeringi kaasati 1995. aastal Soome-Rootsi metsandushiid Stora Enso Timber. Imavere Saeveski rajamist rahastasid Hansapank ning tänaseks kadunud Hoiu- ning Investeerimispank. Lisaks Hansapangale on Imavere Saeveski hilisemaid laiendusi rahastanud EBRD ja Nordea Pank.

Kui Imavere Saeveski alustas 1995. aasta suvel tootmistegevust umbes 80 miljoni krooni suuruse investeeringuga, siis samal ajal tootmist alustanud ja sama võimsa saetööstuse, ASi Toftan omanikud, Rootsi-Soome ettevõtjad panid Võrumaale saeveski töölehakkamiseks magama kaks korda rohkem raha ehk 162 miljonit krooni.

?Saetööstuse rajamise tegi kulukaks see, et vana kartulihoidja ümberehitamisel kasutati Rootsi alltöövõtjaid ning käivitamisel koosnes ligi kolmekümnest inimesest töötajaskond suures osas vaid rootslastest,? põhjendab Toftani juhataja Tiit Kolk.

?Esimese pooleteise aasta jooksul vahetus kaks korda tegevjuhtkond ning koolitati vaid ühe vahetuse jagu kohalikke saetöölisi.? Rootslastel aitas Toftani algusaastail Eestis asju ajada Rootsi väliseestlane Valdo Kask, keda tuntakse tänapäeval aktiivse rahvusvahelise teatrivahendusega tegelejana.

Võrumaale Sõmerpalu valda Hänikese külla tekkis suur saetööstus tänu sellele, et kolmele rootsi ärimehele kuuluv ja paar aastat töötanud väike saeveski Abja-Paluojal tõestas neile, et Eestis on ressurssi ning võimalusi saetootmist laiendada. Soome metsatööstuskontsern Thomesto võeti kampa, et Thomesto Eestis asuva tütarfirma Mets & Puu kaudu oleks tagatud toormevoog.

Ärinimi Toftan pärineb tegelikult samuti Rootsist. Nimelt ostis kolmele rootsi ärimehele kuuluv holding-firma Hebeda Trä 1994. aastal üles aastakümneid Rootsis tegutsenud, kuid raskustesse sattunud Toftani-nimelise saeveski. ?Et säilitada juba tuntud ärinimi, registreerisid nad Eestis samanimelise firma,? meenutab Kolk. ?Rootsi Toftanist toodi Võrumaale üle kõik, alates saetööstuse seadmetest kuni kontoritoolideni välja.?

Rootsi meeskond lahkus kogu täiega 1997. aasta algul, kui Toftani juhatajaks sai konkursi teel TPI puidutöötlemise haridusega Tiit Kolk. ?Pakuti nii häid tingimusi, et loobusin isegi osalusest enda asutatud väikefirmas, mis toodab Harjumaal tänaseni aia- ja muud mööblit,? räägib Kolk. Toftani juhataja koht on nii motiveeriv olnud, et põline tallinlane Kolk jagab juba kaheksandat aastat end Tallinnas elava pere ja Võrumaal asuva töökoha vahel.

Kolk peab kõige olulisemaks seda, et Toftani välisosanikud on andnud tegevjuhtkonnale väga suure otsustusvabaduse ega kärbi kohalikku initsiatiivi. ?See motiveerib kogu meie uuendusmeelset töötajaskonda,? lisab Kolk.

Kui Imavere Saeveski on kodumaise toormepõua tingimustes panustanud üha rohkem saetoodangu vääristamisele oma järeltööstuses, siis Toftani strateegia on müüa üha rohkem saetoodangut koduturule. ?Pole oluline, kellele kuulub järeltöötlemine, oluline on, et saematerjali töödeldakse üha rohkem Eestis,? rõhutab Kolk. Toftan müüb Eestisse pool saetoodangust ehk rohkem kui teised suured saetööstused.