Pärnus käib vilgas ehitustegevus

Pärnu abilinnapea Riina Müürsepa sõnul on viimase kahe aastaga linn väljastanud rohkem ehituslubasid kui varem. Möödunud aastal said ehitamiseks loa 383 objekti, aasta varem oli see arv 309.

Selle nädalad lõpus selguvad rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemused peagi valmiva Terviseparadiisi ja hotelli Strand vahele Pärnu lahe äärde jääva maa-ala täisehitamiseks. Uusi kortermaju planeerib linn ehitada ka Mai tänavast mere poole jäävale alale.

OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja Peeter Priski andmetel valmis mullu linnas 160 uut korterit, tänavu peaks lisanduma 250?350 korterit. Pärnu korteriturg on tema hinnangul praegu väga aktiivne, mida näitab see, et 2003. aastal tõusid hinnad keskmiselt 20%. Selline hinnatõusu tempo ei saa aga Priski hinnangul jätkuda ja lähiaastail on oodata stabiliseerumist. Viimasel ajal on Pärnus oluliselt suurenenud uute korterite pakkumine, kusjuures üha enam projekte on suunatud kohalikele elanikele.

Rannapiirkondades ostavad endiselt enim kortereid välismaalased ja seal on hinnad 13 000?13 500 krooni ringis ruutmeeter. Suur on nõudlus puhkekorterite järele, mida on hakanud soomlaste ja rootslaste kõrval soetama ka Eesti elanikud. Ridaelamuid on Pärnus suhteliselt vähe ja need on turul ülehinnatud. Hetkel on mõned ridamajad ehitamisel.

Mis elamutesse puutub, siis Priski sõnul müüvad hästi uued majad hinnaga 600 000?900 000 krooni. Inimesed, kes ei soovi ise ehitamisega jännata, ostavad tema sõnul kuni 10 aastat vanu üle miljoni krooni maksvaid maju, 50.?60ndatel ehitatud eramute osas on nõudlus langenud. Endiselt suur on nõudmine trassidega varustatud kruntide järele, kuid linnas on uute kruntide teke Priski väitel väga vaevaline. Seevastu Pärnu ümbruse valdades, kus kohalikud omavalitsused investeerivad teedesse ja trassidesse ning ei küsi kruntide eest ?hingehinda?, tekib tema hinnangul krunte juurde kergemini.

Büroopindade ehitus on kuurortlinnas peaaegu peatunud. Prisk ütles, et ei julge arendajaile nende ehitamist ka soovitada, sest nõudlus on suhteliselt väike. Mis kaubanduspindadesse puutub, siis tekitab FKSMi rajatav Papiniidu keskus sellesse piirkonda uue suure magneti, sest peale Citymarketi kolivad sinna ka paljud tööstuskaupade poed ja teenindusettevõtted.

Tootmispindade arendamise ainukeseks heaks näiteks on Priski sõnul Reldori Tööstusküla. Põhiline tootmispindade ehitus toimub linnast väljas.

Abilinnapea Riina Müürsepa sõnul takistab Pärnus kinnisvaraarendust riigi maapoliitika. Ligikaudu pool linna territooriumist on kruntimata, kuid riik keeldub linnale vajalikke maatükke munitsipaalomandusse andmast. Näiteks on osa Vallikäärust linna omanduses, kuid ühe osa selle territooriumist otsustas riik hiljuti endale jätta. Mitme omaniku olemasolu takistab Müürsepa väitel linna arengut. Lisaks soovib keskkonnaministeerium oluliselt laiendada muinsuskaitse ala piire.