Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudteega laopinnad kallinevad
Ruusmann leidis, et Euroopa Liidu (EL) laienemisega suunduvad nii mööda raudteed Venemaale minevad kui ka Venemaalt tulevad kaubavood läbi Eesti, mis tähendab siinsete raudteeligipääsuga laopindade väärtuse kasvamist.
Eestit läbivad kaubakogused on Ober-Hausi atesteeritud hindaja Ivo Martini sõnul kasvanud aastast aastasse.
Laopindade renditurul sel aastal, nagu ka mitmel eelneval aastal, Ruusmanni ennustusel tõenäoliselt ladude rendihinnad märgatavalt ei muutu, kuid kasvab vajadus nüüdisaegse laopinna järele.
Laopinnad on Ruusmanni sõnul pidevalt kvaliteetsemaks muutunud, ajaga peab lihtsalt kaasas käima. Üürihinnad seevastu on viimastel aastatel olnud suhteliselt muutumatud. Viletsas asukohas viletsat ladu ei soovi keegi enam kasutada ka ilma rahata.
Olemasolevaid laokomplekse nüüdisajastatakse Martini sõnul vaid konkreetse huvilise tekkimisel ning kui tal on aega kuu või kaks oodata. Uue ehitamisel peab aga kasutaja arvestama aastase projekteerimis- ja ehitamisajaga, detailplaneeringu puudumisel kahe aastaga.
Senine rendihindade tõus on Martini hinnangul toimunud vanade ladude tänapäevastamiseks tehtud investeeringute arvel. Ruusmann aga ei ole nõus, et rendihinnad on jõudsalt tõusnud. ?Kui vaatame olukorda ladude kvaliteeditasemete kaupa, siis on näha, et nõudlus madala kvaliteedi, kehvas kohas asuvate ja odavate ladude järele on oluliselt vähenenud. Tehinguid tehakse vähe, vakants on suur.
Seevastu on oluliselt tõusnud nõudlus kaasaegsete kvaliteetsete ladude järele, mis on kõrgema rendihinnaga ja millega tehakse järjest rohkem tehinguid. Ja keskmine rendihind ju tõusebki,? selgitas Ruusmann.
Martin leidis, et ladude ehitamine-arendamine on tõenäoline seoses sadamate arenemise ja kaubavahetusega ning just arenevate sadamate territooriumil ja nende vahetus läheduses. Mujal Eestis on aga ladude arendamine ikka veel tema sõnul hell teema, sest spekulatiivselt ehituse alustamine on siiski seotud suure riskiga. ?Üksikud ettevõtted, kes on kindlalt otsustanud Eestis kaasaegsed laopinnad omale üürida, nagu Stora Enso ja MAP, on siin oma soovi teostanud, kuid ei anna alust arvata, et selliseid ettevõtteid sarnaste soovidega üha juurde tuleks,? selgitas Martin.
Euroopa Liit Ruusmanni hinnangul Eesti laopindade renditurul järske muutusi kaasa ei too. Samuti jääb kinnisvaraturg, ka laomajandus, endiselt lokaalseks. ?Kindlasti mõjutab EL ettevõtluse üldist arengut Eestis ja laopindade renditurg reageerib vastavalt nõudlusele. Kui on vaja kaasaegseid laopindu, siis neid tekitatakse juurde vastavalt vajadusele. Ma ei usu, et hakkaksime nägema selgelt tajutavaid muudatusi,? selgitas Ruusmann.
Spekuleeritud Soome ladude Eestisse kolimist Ruusmann samuti ei usu. ?Keskladude Eestisse kolimine on väga kallis tegevus,? selgitas Ruusmann. ?Keskladude ümberkolimise põhjuseks ei saa olla ainult odavam üür, vaid terve hulk tegureid, nagu näiteks seadused, maksud, kohalike omavalitsuste suhtumine, kohalikule turule jääv kaubahulk, erinevad transpordivõimalused, jne.?
?Sealsed, meie mõistes kaasaegsed laod on ehitatud ammu ja oma investeeringud tasa teeninud ning pole üürnike-operaatorite jaoks kallid,? selgitas Martin. ?Meie kaasaegsed lao-arendusprojektid läheksid aga kohe laenukoormat tasa teenima, mis väljendub suhteliselt kõrges üürihinnas, 75?90 kr/m² + kulud. Ja tulijail poleks neid ladusid kohe kusagilt võtta.?