Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa avaldab ELile survet

Tõnis Arnover 05. veebruar 2004, 00:00

Venemaa on mures oma mõju vähenemise pärast lähiriikides, eriti pärast nende saamist Euroopa Liidu liikmeks. Pole kahtlust, et osa neist võtab pärast maikuud Venemaa suhtes jäigema hoiaku, väidavad diplomaatilised allikad. Et seda ennetada, on Venemaa asunud vasturünnakule, esitades ELi eesistujariigile Iirimaale paar nädalat tagasi oma nõudmised, mis tuleb lahendada enne ELi maikuist laienemist.

30. jaanuaril arutati Venemaa nõudmisi Venemaa kaubandus- ja majandusarengu ministri German Grefi ja Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy kohtumisel Brüsselis.

Venemaa 14 nõude seas on Venemaa kodanikele ELis viisavabaduse andmine, Eestis ja Lätis venekeelse elanikkonna massilise kodakondsusetuse probleemi kiire lahendamine, keeleeksami nõuete lihtsustamine ning vene keelele osa piirkondades ametliku staatuse andmine.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Emma Udwini sõnul on EL seisukohal, et venekeelse rahvusvähemuse olukord Eestis ja Lätis on paranenud nende riikide lähenemisel ELile ja paraneb liikmeks saades veelgi. Seetõttu ei näe EL mingit põhjust, miks ELi ja Venemaa vaheline partnerlus- ja koostööleping ei saa laieneda mainitud riikidele. Teatavasti nõuab Venemaa, et see leping ei tohi laieneda automaatselt uutele riikidele, ja soovib iga uue riigiga eraldi lepet.

Pascal Lamy pressiesindaja ütles, et Lamy ja Grefi kohtumisel olid Venemaa nõudmised arutusel. Venemaa soovib, et ELi uued liikmesriigid ei rakendaks tema põllumajandustoodete importimisel karme ELi hügieeninõudeid ning et EL leevendaks mitmete Vene eksportkaupade suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. Lisaks nõudis Venemaa Leedult uute järeleandmiste tegemist Kaliningradi küsimuses.

Samaaegselt ELi mõjutamisega näeb Venemaa vaeva ka ELi uute liikmesriikide majandusse sisenemisega. See tuli välja käimasolevas Leedu presidendi skandaali käigus, kui Leedu kaitsepolitsei ülem Mecys Laurinkus väitis, et Vene kapital on asunud erastamise käigus omandama strateegilisi Leedu firmasid, et luua hüppelauda ELi turule. Samal otstarbel püütakse ära kasutada ka Kaliningradi.

Tema sõnu toetab USA Army War College?i Venemaa analüütik Steve Blank: ?Venemaa on püüdnud Ida- ja Kesk-Euroopa riikide valitsusi mõjutada 1997. aastast peale majanduslike ja luuremeetoditega ning poliitikute äraostmisega. Selle kohta on tõendeid T?ehhis, Ungaris, Slovakkias, Poolas ja Balti riikides ning see viitab Moskva strateegilisele plaanile.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:10
Otsi:

Ava täpsem otsing