Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööandja hoolib töökeskkonna paremaks muutmisest vähe

Kai Vare 11. veebruar 2004, 00:00

Tööinspektsiooni peadirektori Priit Siitani sõnul oli möödunud aastal tööõnnetuste arv suurem kui varasematel aastatel. Võrreldes ELi riikidega on vahe kuuekordne.

?Põhjus pole mitte selles, et töökeskkond halveneb, vaid meil on tööõnnetuste registreerimine võrreldes euroliiduga üsna madalal tasemel,? möönab Siitan. ?Kui tööõnnetusi registreeritakse riigiasutuse kaudu, siis saab kirja vaid 30%.? Siitan loodab, et tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmisega olukord paraneb. ?Praegu pole arstil vahet, kas registreerida õnnetus tööõnnetuse või olmetraumana, sest kulud kannab haigekassa, alates hüvitusest ja lõpetades ravikuludega. Kui tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul oleks eraldi kindlustus, siis oleks ka arst sellest huvitatud, et kõik tööõnnetused nii ka kirja pandaks.?

Tööinspektsiooni peadirektori sõnul pole Eesti riik loonud rahalisi motivatsioonimehhanisme, et tööandja võiks normaalsest, tervislikust ja ohutust töökeskkonnast huvitatud olla. Samas kurdavad tööandjad, et isikukaitsevahendite muretsemine töötajatele läheb erisoodustusmaksu alla. Priit Siitani kinnitusel see nii siiski pole.

?Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on vaja teha riskianalüüs, tuua välja ohutegurid ja kindlaks teha, kes ohuteguritega kokku puutuvad. Töötervishoiuarst peaks nõu andma, mida tööandjal tuleks teha, et riske vähendada, sealhulgas soovitama isikukaitsevahendeid ja vajadusel ka muid meetmeid. Spetsialisti kirjapandud soovitusi maksuamet aktsepteerib ja need ei lähe erisoodustuse alla,? selgitab Siitan. Tema sõnul on riskianalüüsi teinud ligikaudu pooled ettevõtetest.

ASi Medicover Eesti Tartu keskuse juhataja Alar Seiler on veendunud, et ettevõtte töötajate tervisega seotud probleemide põhjalik läbimõtlemine ja selle põhjal koostatud tegevuskava aitab kasutada olemasolevaid võimalusi ja vahendeid kõige efektiivsemalt.

?Kui riskianalüüs teha põhjalikult, siis on ka tegevuskava reaalsem ja otstarbekam,? selgitab Seiler. Tema sõnul on õnnetuste ärahoidmiseks vaja ette näha kohti ja situatsioone, kus õnnetus võib juhtuda. ?Samas tuleb riskianalüüsis lisaks tehnilistele probleemidele näha ka väga erinevate füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele,? rõhutab Seiler.

AS Tallinna Masinatehas on üks ettevõtetest, kus riskianalüüs tehtud. Masinatehase töötervishoiuõde Marju Peärnberg märgib, et tööõnnetused, kutsehaigused ja muud tööga seotud haigused mõjutavad ühtlasi negatiivselt ka ettevõtte tegevust ja mainet ning toovad kaasa kulutusi ühiskonnale. ?Ühiskond kaotab iga tööõnnetusega palju: tööpanuse ja toodangu kaotus, teenindamise halvenemine, maksude väiksem laekumine, kulutused meditsiinile, kulud pensioni ja võimaliku kompensatsiooni maksmiseks, kulutused seoses asendaja või uue töötaja väljaõppega,? loetleb Peärnberg.

Priit Siitani sõnul on Eestis kaks valdkonda, kus tööõnnetusi kõige rohkem juhtub. Need on ehitus ning puidu- ja mööblitööstus.

Siitan tunnistab, et tööõnnetuste suur osakaal ehituses on seotud nn musta tööjõu kasutamisega ja toob esile veel ühe probleemi: ?Ehitustel kasutatakse võrdlemisi palju töövõtulepinguid. Need on tsiviilõiguslikud lepingud, mitte töölepingud ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus nende alusel töötajatele ei laiene. Kurb on leppida tõsiasjaga, et kui ehitusel juhtub töövõtulepinguga töötajaga õnnetus, siis pole tööde tellija kohustatud korraldama mingit juurdlust ega välja tooma õnnetuse põhjusi.?

Siitani sõnul teab ta Jõgevamaal ka ühte puidufirmat, kus kõik töötajad töötavad töövõtulepingu alusel. Priit Siitani hinnangul ei anna aga inimesed endale aru, mida see tähendab ja kaasa võib tuua. Ka tööinspektsioon ei saa sekkuda, sest see on inimese enda tahe. Tema sõnul oleks lahendus see, kui füüsilisest isikust ettevõtjad ja teised töövõtulepinguga töötajad peaksid enne tööleasumist läbima kohustusliku tööohutuse kursuse.

?Riskianalüüs on vaid üks etapp kogu töökeskkonnaalases tegevuses ja otstarbekas on kaasata nii teenuse osutaja kui ettevõtte töötajad, sest siis jõuab adekvaatne info kohe ka teiste vajalike tegijateni,? soovitab Seiler.

Marju Peärnberg leiab, et ettevõttes peab olema töötervishoiuõde, sest töötajatelt tuleb nõuda järjekindlalt isikukaitsevahendite kandmist ja selgitada ohtusid tervisele, mida töötaja teinekord ise ei taju.

Töötervishoiuõde peab jälgima, et töötajad järgiksid töötervishoiuarsti soovitusi: läheksid perearsti juurde ja käiksid näiteks massaažis võjumas, et end töimelisena hoida. ?äime just kontoris üua juurest teise juurde ning säisime paika kuvareid ja toole. Tavaliselt on inimesed oma asendiga harjunud ega taha seda muuta, kuid spetsialisti soovitusi siiski jäitakse,?toob Peäberg näe.

Priit Siitan usub, et tööõnnetused hakkavad tasapisi vähenema: ?Küllap taipavad ka tööandjad, et on hoopis kulukam maksta tööõnnetuse eest ja odavam tagada, et selliseid asju ei juhtuks.? Siitani sõnul avaldab praegu mõju ka Euroopa Liit, sest tarnelepinguid sõlmides uuritakse ettevõtte tausta, sealhulgas töökeskkonda.

?Partner eeldab, et kui tööõnnetusi pole, siis sujub ka tarnelepingute täitmine takistusteta,? leiab Siitan.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing