Hinnaralli lükkasid käima ettevõtjad

Eestis praegu käivitunud hinnaralli on põhjustatud eelkõige ettevõtjate endi vajadusest ja huvist hindu tõsta.

?On tunne, et tarbijat tahetakse praegu kõikjalt tulevate hinnatõusuteadetega hulluks ajada,? ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema sõnul kasutavad ettevõtjad ühiskonnas toimuvaid muudatusi alati enda huvides ära. Näiteks elektri hinna tõusu järel tõstavad sellest mõjutatud ettevõtjad oma toodete hindu alati pisut enam, kui tingiks elektri kallinemine.

Josingu sõnul võib turul praegu märgata ettevõtjate ülereageerimist. ?Suhkru osakaal omahinnas võib olla 3 protsenti, aga ettevõtja tõstab hinda 10 protsenti,? toob ta näite.

ASi Kalev juhatuse esimees Oliver Kruuda ütles, et toidukaupu ootab sel aastal ees keskmiselt 20% suurune hinnatõus, kusjuures ainult 10% sellest on põhjustatud toorme kallinemisest. Teine 10% tuleb tema hinnangul tööjõukulude suurenemisest. Kalev on selle aasta esimeses kvartalis sunnitud osa spetsialistide palku tõstma kuni kaks korda. ?Siis, kui töölised on Iirimaale liha raiuma läinud, on hilja reageerida,? sõnas ta. Endise palgaga enam korralikku töötajat ei osta. Eriti raske on Kruuda sõnul tööle saada häid insenere, kellele Euroopas makstakse kuus palka 60 000 krooni ringis.

Kalev kaotab toorme kallinemise tõttu tänavu 30 miljonit krooni, kuid seda hinnatõusuga katta pole võimalik, sest siis kannataks läbimüük. Märtsis või aprillis leiab aset veel umbes 5% suurune toodangu kallinemine.

Kruuda, kes on ka Eesti Toiduliidu juhatuse liige, lausus, et liit kavatseb teha valitsusele ettepaneku vabastada esmatarbekaubad, nagu piim, leib, liha ja kala, käibemaksust. See võimaldaks eelseisvat hinnatõusu pehmendada.

Lisaks toidutööstustele oli Marje Josing kriitiline ka bussifirmade suhtes. Taisto teade piletihinna tõstmisest 60% võrra on tema hinnangul lihtsalt rumal, sest nii suure hinnatõusuga ei tule teised kaasa ja ka tarbija ei suuda seda alla neelata. Aktsiisist tingitud bensiiniliitri hinna tõus kajastub omahinnas minimaalselt, sest kütus on vaid üks kulukomponente.

Ka bussifirma ATKO Grupp nõukogu esimees Arvo Sarapuu tõdes, et kütus on vaid üks kolmest hinnatõusu põhjusest. Sellest isegi olulisem on vajadus tõsta bussijuhtide palku. Üle 30% ulatuvat piletihinna tõusu ei pidanud ta ühistranspordis aga reaalseks. ?Suure hinnatõusuga me rahvalt rohkem raha kätte ei saa, sest bussireisijate näol on tegu väga hinnatundliku kontingendiga,? hoiatas Sarapuu.

Marje Josingu sõnul kompavad praegu paljud ettevõtjad turgu: kas tarbija võtab uue hinna vastu. Seda teevad näiteks kütusefirmad, kord tõstes ja siis jälle langetades tanklates hindu.

Statoili juhatuse esimees Epp Kiviaed ei nõustunud Josinguga. ?Meil on hinnastrateegia ja kasumimarginaalid aastaks paika pandud ja mingit kompamist me ei harrasta,? lausus ta.

Kui palju muutuvad autokütuse hinnad pärast 1. maid, ei osanud Kiviaed öelda, sest eelkõige sõltub see maailmaturul valitsevast olukorrast. Aktsiisitõusu tõttu on hinnatõusuks surve olemas, aga kui näiteks samal ajal nafta hind maailmaturul langeb, on võimalik, et Eestis bensiini hind ei tõusegi. ?Bensiin on Eestis maksnud ka 11 krooni ringis liiter ja vaevalt, et nüüd seda taset ületame,? lisas Kiviaed.

Josingu hinnangul on praegu nii ettevõtjad kui ka tarbijad segaduses. Tema hinnangul aga paanikaks põhjust pole, sest kui ikka inimesed kõrgemat hinda nõus maksma ei ole, kukuvad hinnad mõne aja pärast tagasi. Seda enam, et Euroopa piiride avanedes tuleb sisse palju importkaupa, mis on sageli Eesti omast odavam. ?Mina kardan kõige rohkem seda, et meie ettevõtjad võivad oma hinnaga eksperimenteerimise tulemusel siseturgu kaotada, sest Euroopa Liitu minnes konkurents oluliselt suureneb,? lausus Josing.

Ta toob näiteks Leedu juustu, mis tuli sisse siis, kui Eesti tootjad ekspordi lootuses hindu tõstsid, ja jäigi siia. Kaotatud turgu tagasi võita on väga raske, hoiatab Josing.

Oliver Kruuda ütles, et ei karda turgu mõnele teisele magusatootjale kaotada, sest uus tehas annab suure eelise. Pealegi on suhkru kallinemise tõttu sunnitud oma hindu tõstma ka lähikonkurendid.

Selveri juhataja Ain Taube ütles, et kaubanduses on konkurents nii karm, et kaupmehed ei saa hinnatõuse kuidagi enda huvides ära kasutada. Kui tootja hinda tõstab, ei saa ka kauplus seda samaks jätta, kuid otsused, mida ja kui palju, tehakse turuolukorrast lähtuvalt. ?Jälgime, kuidas toimivad teised poeketid,? ütles Taube. Kasumimarginaalid kaubanduses on tema sõnul järjest vähenenud, samas tuleb tõsta töötajate palku, mistõttu toidukaupade kõrgemat hinda ei saa kauplused kuidagi enda kanda võtta.

Paljud ettevõtjad on siiski võtnud äraootava positsiooni ja pole üldise hinnatõusu paanikaga kaasa läinud, leides, et targem on ära oodata, mis Euroopa Liidus tegelikult juhtuma hakkab. Nii on näiteks bussifirma Sebe juhtkond lubanud praegu piletihindu mitte tõsta.

Maailma Viljade nime all puuvilju turustava Riguali turundusjuhi Annika Tuule sõnul ei juhtu üleöö midagi. Euroopa kõrgem hind ei pruugi sellisena veel Eestisse jõuda, märkis ta.

Võimalik on ka tootjate ja importijatega kaubale saada, et hinnatõus võimalikult lauge oleks. Japauto müügidirektori Erkki Otsa sõnul on firma saavutanud kokkuleppe, et tänavu tõusevad Jaapanis toodetud maasturite hinnad vaid 3%. Mis järgmisel aastal saab, ei osanud ta öelda. ?Eks mõni võib nüüd ka maasturi ostust loobuda, kuid teisele pole mõnekümne tuhande krooni lisamine mingi probleem,? lausus Ots.

?Praegu tundub, et paljud ettevõtjad on oma PRi huvides sättinud planeeritud hinnatõusu Euroopa Liiduga liitumise ajale, sest saavad siis elegantselt sellele viidata,? lausus majandusminister Meelis Atonen.

Enamikus neis valdkondades, kus praegu hinnad tõusevad, ministri hinnangul liidu surve puudub. Ta toob näiteks piima, kus hinna paneb paika ainult nõudmise ja pakkumise vahekord.

Teravilja osas on Atoneni hinnangul siiski ka väike surve ELi poolt, kuna teravili tuleb põhiliselt idast.

Riik saab hinnakujundusse sekkuda vaid siis, kui tegu on monopoli või turgu valitseva ettevõttega. Nii reguleerib elektri hinda energiaturu inspektsioon ja side vallas toimuvat sideamet.

Midagi väga üllatavat Atonen praeguses hinnatõusude laviinis enda sõnul ei näe, ehkki mõne toote kallinemine on tallegi ootamatu.