Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inglaste saetööstus läheb hingusele
Lääne-Viru maakohus arutab homme Scanforesti esitatud pankrotiavaldust. Kui kohus rahuldab Scanforesti avalduse, on tegu nii Lääne-Virumaa suurima pankrotiprotsessiga kui ka suurima hingusele mineva ettevõttega Eesti puidutööstussektoris. Eelmise aasta sügisel finantsprobleemide tõttu töö lõpetanud Scanforesti kahes tsehhis töötas kokku 220 inimest, neist 200 Rakvere külje all Näpis ja 20 Raplamaal Purilas. Scanforest on viimasel kolmel aastal veidi üle saja miljoni krooni suuruse aastakäibe juures töötanud kahjumiga.
Eelmise aasta septembri lõpus Scanforesti saneerijaks kutsutud Elmo Puideti sõnul algatas ta pankrotiprotsessi pärast seda, kui oli selge, et firma välisomanikud ei anna puidutööstuse jätkamiseks vajalikku käiberaha. ?Ma ei saanud enam tarnijaid tühjade lubadustega toita,? põhjendas Puidet.
Juhtimiskonsultatsioonifirmas PW Partnerite ASis partnerina töötav Puidet kinnitas, et see on nende firmale esimene kogemus, kus saneeritava firma omaniku tugi kaob ära ning ettevõte seetõttu pankrotistub. ?Minu ülesanne Scanforesti asendusjuhatajana tööle asudes oli hoida ettevõtet töös kuni lisakäibevahendite saabumiseni ning uue tegevjuhi leidmiseni,? rääkis Puidet. ?Hetkel olen sunnitud tegelema täiesti vale asjaga, sest minu eesmärk pole tegutseda pankrotipesas, vaid saneerijana.?
Nii Puidet kui ka Scanforesti ajutine pankrotihaldur Reet Relvik ei soostunud enne homset kohtuistungit täpsustama ettevõtte võlgade suurust. Scanforesti 2002. aasta 30. juunil lõppenud aastaaruande kohaselt oli firmal pikaajalisi kohustusi pankade ees veidi üle 30 miljoni krooni ning lühiajaliste kohustuste maht ületas 50 miljoni piiri. ?Suurusjärk 80 miljonit krooni on enam-vähem sama, ainult et pika- ja lühiajaliste võlgade struktuur on muutunud,? ütles Puidet ja lisas, et suurimad võlausaldajad on Sampo Pank ja maksuamet.
ASi Imavere Saeveski finantsjuhi Ebe Nõmme kinnitusel tarnisid nad Scanforestile viimati saetoodangut eelmise aasta kevadel. ?Meil, nagu minu teada ka teistel suurematel tarnijatel, olid tehingud tagatud Sampo Panga garantiikirjaga,? rääkis Nõmm ja lisas, et neile on Sampo Pank Scanforestile tarnitud toodangu eest maksnud välja umbes 1,5 miljonit krooni.
Eesti ühe suurema höövlitööstuse ASi Rait juhatuse esimees Ivar Dembovski ütles, et kuna turul on piisavalt palju sae- ja höövlitööstuseid, siis pole Scanforesti seiskumine olukorda puidutööstussektoris mõjutanud. ?Scanforesti pankrotistumise põhjuseid tuleb ilmselt otsida juhtide ja omanike otsustest,? ütles ta.