Skandia eksjuhid liistule tõmmatud

Viimastel päevadel on üle kuulatud mitu Rootsi suurima ja vanima kindlustuskontserni endist juhtivtöötajat, sealhulgas kaks endist nõukogu esimeest Lars Ramqvist ja Bengt Braun. Skandia endisel finantsjuhil Ulf Spangil ning Skandia elukindlustusharu Skandia Liv endisel juhil Ola Ramstedtil tuli läinud nädalal ülekuulamistega seoses paar päeva vanglas veeta. Nädalavahetusel andis tunnistusi ka Skandia kontserni endine juht Lars-Eric Petersson.

Skandaalil on kaks poolt. Üks on korteriafäär, väidetavalt lasid Skandia tippjuhid firmast endale ja oma lastele Stockholmi südalinnas saadud paraadkorterid firma kulul luksuslikult renoveerida. Korterid kuulusid tütarfirmale Skandia Liv. Teine pool puudutab firma juhtide ülikõrgeid boonuseid, millel, nagu selgus, ülemist piiri ei olnudki. Lisaks usalduskriisile Rootsi vabatahtlike elukindlustusseltside suhtes on skandaali tõttu kannatada saanud Rootsi ettevõtluskultuuri maine.

Nädalavahetusel kirjutas Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet, et juhtide korterite remontimine firma arvel, mille eest Skandia kolmele eksjuhile, Peterssonile, Spangile ja Ramstedtile on esitatud süüdistus omaniku usalduse kuritarvitamises, pole ühekordne juhtum, vaid Skandia Livi praktika viimased 20?30 aastat. Hüve on nautida saanud mitu põlvkonda direktoreid ning see lõpetati alles 2001. aastal, kui kinnisvarainvesteeringutelt hakati nõudma kõrgemat tootlust. Et osa töid oli juba tellitud, otsiti emafirma tasandilt võimalust kulusid katta. Nii tekkis arve kogusummas 12,2 miljonit Eesti krooni, millega maksti Peterssoni, Spangi ja Ramstedti ning nende täiskasvanud laste korterite remont. Raamatupidamisest kanti arve läbi kui Skandia peakontori renoveerimise kulud. Selle arve tekkimisloo ümber juurdlus käibki.

Omaniku usalduse kuritarvitamine on kuritegu, mille eest ootab vanglakaristus kuuest kuust kuni kuue aastani. Ülekuulamised ei tähenda aga veel, et trio süüdi mõistetakse. Kõik kolm kinnitavad Rootsi ajakirjanduse andmeil jätkuvalt oma süütust.

Skandaali teine pool puudutab boonuseid ning küsimust, kuidas kadus ? väidetavalt nõukogu teadmata ? juhtide boonusprogrammi lagi. See tõi Skandiale 1,02 miljardit krooni lisakulu. Sõltumatu advokaadi Otto Rydbecki juurdluse andmeil, mille koostamist nõudis Skandia nõukogu ning mille tulemuste avaldamisest mullu sügisel kriis lahti läks, maksid kaks optsiooniprogrammi Skandiale 3,4 miljardit krooni. Petersson sai boonustena kokku 302 miljonit krooni ning Spang 195,5 miljonit. Kontserni lõpuks suure kahjumiga ära müüdud Ameerika haru juht Jan Carendi sai aga kokku 612 miljonit krooni boonust.

Skandia esitas endise juhtkonna vastu hagi, et nõuda kahjude hüvitamist. Nüüd on hagi tagasi võetud ning lahendus loodetakse leida arbitraa?ikomisjoni vahendusel. Petersson on sellega ka nõustunud. Skandia nõuab, et Petersson ja Spang maksaksid tagasi ca 510 miljonit krooni. See on selle eest, et boonusprogrammi lagi ära võeti ning firma 2000. a majandustulemustes boonusprogrammi ei kajastatud. Lisaks nõutakse osa korterite remondile kulunud miljonite tagastamist ja kohtukulude katmist.

Skandia juhtide korteriskandaalide ning ülikõrgete boonuste ilmsiks tuleku järel on rootslaste usaldus vabatahtlike elukindlustusseltside vastu järsult kukkunud. Veel vähem usaldavad rootslased vaid politseid, näitab Rootsi statistikaameti jaanuaris avaldatud kvaliteediindeks 2003, mille aluseks on 3000 inimese küsitlus. Skandia kaubamärgi vastu tundis jaanuaris umbusku 47% rootslastest, näitas teine arvamusküsitlus, mille koostas Research International (endine Sifo).

Skandia elukindlustusharu Skandia Liv juhiks nimetatud Rootsi keskpanga endine juht Urban Bäckström lubab põhjalikult kontrollida Svenska Dagbladeti väidet, et pensionisäästudest on firma juhtide korterite remonti rahastatud aastakümneid. ?See on vajalik, et Skandia Liv saaks pöörata uue lehekülje ja juhtunu seljataha jätta,? ütles Bäckström Svenska Dagbladetile. Lisaks kaalub Bäckström kahjunõude esitamist emafirma Skandia vastu Skandia Livi varahalduse mahamüümise eest Den Norske Bankile, mis oli elukindlustusfirmale ebasoodne, kuid millest emafirma teenis hea kasumi.

Skandaalidest hoolimata on Skandia Livi rahaline seis võrreldes Rootsi teiste vabatahtlike elukindlustusfirmadega suhteliselt hea ning kui börsitõus jätkub, võivad pensionisäästjad pääseda väljamaksete vähendamisest. Viimast nõuab Rootsi finantsjärelevalve ettekirjutus, mille järgi kindlustusseltsi kattevara võib kohustustest väiksem olla vaid mingi perioodi. Mõned seltsid on sellega seoses olnud sunnitud väljamakseid lisaintressi osas vähendama (garanteeritud intressi vähendamised ei puudutanud).

Skandaali järelmõjuna on Rootsi kindlustusseltside liit nõudnud kindlustusseltsidele andmete avalikustamise (eelkõige juhtide boonuste kajastamise) osas rangemaid reegleid. Teisalt on Rootsis puhkenud tõeline buum seni visalt maad võtnud uues kindlustusliigis, mis kaitseb ettevõtete juhtivtöötajaid võimaliku skandaali puhkemise korral isiklikust majanduslikust vastutusest.