Edukas remont eeldab tugevat ühistut

Ehitusfirma Järve Ehitus tegevdirektori Lembit Härmaste sõnul on kortermaja remont kompleksne töö: ?Tellijal on tavaliselt ettekujutus, milline peaks maja välja nägema peale renoveerimist, aga positiivne on, et kuulatakse ka ehitusfirmade esindajate nõuandeid.?

Härmaste arvates tuleb maja renoveerimist planeerides arvestada piirkonna eripära: ?Väga paljud tellijad püüavad juba jälgida, et puitmajal oleks viimaseks kattekihiks voodrilaud, olgugi et vana viimistluskate oli krohv ? puitarhitektuur esitab oma nõudeid.?

Ka ASi Lindrem projektijuht Vello Aaver paneb ühistutele südamele, et fassaadipass tuleks kohaliku omavalitsuse arhitektiga kooskõlastada: ?Värvipass arvestab hoone miljööväärtust, aitab planeerida.?

Kalamajas Kungla 33 asuva korterelamu renoveerimisel on piirkonna eripära arvesse võetud. Korteriühistu esimehe Marko Kaha sõnul määrab maja välisilme ja remondi õnnestumise majaelanike koostöövõime: ?Väiksema maja puhul on asi kergem, elanikud lepivad lihtsalt kokku, aga suurtes korterelamutes tuleb otsustada lihtsalt häälteenamuse põhjal.

Kindlasti tuleks renoveerimisprojekt arhitektiga täpselt kooskõlastada, võimalusel proovige üles leida maja esialgne projekt, sest vahepealsete ümberehituste käigus on võidud nii mõnigi oluline detail varju jätta või sootuks hävitada.?

Kungla 33 majas aitab ühistu koordineerida seda, et maja remonditaks ühtses stiilis: ?Kui mina oma korteri ostsin, olid sellel ees 6 plastakent, nüüd remondi käigus vahetasime need puitakende vastu,? selgitab Kaha. ?Ja koridoris vahetatakse rauduksed korralike puituste vastu: nad on küll kulukamad kui rauduksed, aga sobivad interjööri. Meie majaelanikel polnud kinnisideed, et rauduks on tingimata parem ? korralik puituks on turvalisemgi kui vilets rauduks.?

Kaha sõnul on kortermajade stiilist välja hüppavad lahendused tihti tingitud ühistu puudumisest, sest igaüks vaatab oma korterit eraldiseisvana. Ühtset stiili on nii raskem saavutada.

?Maja renoveerimine algab hoone seisukorra hindamisest,? selgitab Härmaste.

Tellija soovil uuritakse katuse, kandekonstruktsioonide, vundamendi ja keldri seisukorda, sest ilusa pealispinna all võivad peituda tõsised vead: ?Võib juhtuda, et maja kandekonstruktsioonid on kannatada saanud, puitmaja alustalad on mädanenud. Sellises olukorras ei saa hakata katusekorrust välja ehitama, esmajärjekorras tuleb talad vahetada. Pärast konstruktsioonide avamist on võimalik, et tuleb teha ootamatuid lisatöid,? nendib Härmaste. ?Sageli soovitakse kortermaja katusekorruse väljaehitamist, sest uute korterite müügist saadav tulu katab väga suure osa vajaminevatest investeeringutest.?

Vello Aaveri sõnul ei saa päris kõiki töid alati ette näha, võimalikud lisaväljaminekud lepitakse kokku enne töö alustamist. ?Võib juhtuda, et on vaja teha hüdroisolatsiooni või plekitöid. Ka vana krohvi eemaldamisel võib tulla üllatusi,? ütles Aaver.

Marko Kaha tõdeb, et ehitusfirmaga on vaja täpsed mängureeglid kokku leppida: ?Tuleb läbi rääkida, millised on tellija kohustused, ja seda ka juba lepingus sätestada. Mõnikord on tellijal võimalik materjali kuskilt soodsamalt osta kui ehitusfirma pakkumises, nii saab tasakaalustada eelarvet, kui tuleb lisatöid teha.?

Kaha soovitab ühistutel otsida remonditoetuse taotlemise võimalusi, olgu selleks siis värvipass kultuuriväärtuste ametist või ühistule soodsate laenutingimuste taotlemine. Abiraha saamine eeldab põhjaliku remondieelarve ja taotluspaberite tegemist.

Kui ühistul tekib maikuus soov maja renoveerima hakata, tuleb soodsa pakkumise leidmisega kiirustada, kuna ehitusfirmadel on tööd küllaga.

Kaha sõnul küsisid nad oma maja renoveerimiseks suvel pakkumist kahekümnest firmast. Paraku reageeris vaid seitse: ?Suvi on tipphooaeg. Kindlasti tuleks varem tegutseda,? soovitab Kaha.

Ka Vello Aaver soovitab pakkumisi otsida talvel, sobiv aeg on tema arvates kohe pärast aastavahetust: ?Võib ju juhtuda, et ehitusfirmal tuleb suvise tegevuse vahel mõni auk, kus kiirtellimus muudele vahele võtta, aga suuri töid tuleks päris kindlasti varem planeerida.?