Tallinnale võivad appi tulla taksod

Tallinna korrakaitsekomisjoni liikme ja Ohutusportaali rajaja Igor Volke arvates oleks viimane aeg linna alternatiivne häiresüsteem luua. Kõige odavam ja otstarbekam oleks kasutada pealinna taksojuhtide ja -dispet?erite abi.

Millegipärast pole nõukogudeaegse tsiviilkaitsesüsteemi asemel tänini kasutusele võetud ühtegi alternatiivset häiremehhanismi. Volke sõnul puhkeks kriisiolukorras kaos. Ametlikult on massiteabekanalid kohustatud elanikke ohu korral teavitama.

?Kui taksodispet?eritele edastada häiresõnum, et kõik nende võrgus olevad ekipaa?id annaks kindlat kokkulepitud signaali, oleks see linlastelemärk, et tuleb end toimuvaga kurssi viia,? lausus Volke. Taksode kasutamine alternatiivse häiresüsteemina ei nõuaks ressursse häireseadmete ostmiseks. Raha peaks eraldama märksüsteemi väljatöötamiseks ja elanikkonna laiaulatuslikuks teavitamiseks.

Tallinna tuletõrje- ja päästeameti direktori asetäitja Karli Sassi märkis, et öösel enamik inimesi magab. Kasutada tuleks hoopis olemasolevaid võimalusi 24 tundi käigus olevate kiirabi-, politsei- ja tuletõrjemasinate näol.

?Operatiivjõud on teatavasti kriisiolukorras esimesed, kes ?lahingusse? kistakse. Spetsialist peaks teadma, et teavitamise süsteemi ei saa operatiivjõududele üles ehitada,? sõnas Volke.

?Taskutelefoniomanikele saab saata häireteatega SMS-sõnumeid,? ütles Sassi, tunnistades, et tegemata tööd on selles vallas siiski veel väga palju.

Volke sõnul on asi poolikult läbi mõeldud. ?Kuidas peaksid tänaval viibivad inimesed teada saama, et peavad minema lähima raadio või teleri juurde ja selle tööle panema? Sama puudutab kriisikomisjoni kuuluvaid linnajuhte ? kuidas toimuvast märku anda, kui nad ei ole oma kabinetis? Mis siis, kui korraldatakse osav rünnak, mille tulemusena mobiilside rivist välja lüüakse?? küsis Volke.

Tallinna linnakantselei korrakaitsenõunik Urmas Ait kirjeldas praegust rutiini, mille kohaselt tuleb peale seda, kui ?pauk käib?, kokku tuletõrje- ja päästeameti ametnikest, linnaosavanematest ja ametite juhtidest koosnev kriisimeeskond, kes olukorrale hinnangu annab. See omakorda kutsub vajadusel kokku kriisinõukogu, mida juhib linnapea.

Sassi sõnul peaks kõigepealt riik märku andma, mida ta sellisest süsteemist ja selle vajalikkusest arvab. ?Tuleks selgitada, kes süsteemi haldab, kellele võimaldatakse ligipääs ja muu selline. Siis töötab linna tasandil kriisi reguleerimise meeskond välja ettepanekud, mida järgmisena hakkab arutama linnapea juhitav kriisikomisjon. Mingil hetkel peavad riigi ja linna nägemused kokku saama. Ilmselt tuleb nii kriisiprojekti kui selle elluviimist menetleda mitmes järgus,? kommenteeris Sassi.

Nii Ait kui Sassi peavad taksode kaudu elanikkonna teavitamist üheks võimaluseks, kuid möönavad, et enne ideele rohelise tee andmist peab mingi juhtimisorgan selle vajalikkust avalikult tunnistama.

Volke kinnitusel on nii Sassi kui Ait Tallinna tasemel ise juhtorganiteks. ?Nemad ongi see juhtimisorgan, kes ettepaneku peaks tegema. Kõrgemaid spetse polegi,? kinnitas Volke.

Ait tunnistas, et ühtse häiresüsteemi vajalikkuse peale pole kuni viimase ajani peaaegu üldse mõeldud. ?Eesti riigil puuduvad praeguses olukorras vahendid. Õnneks on Soome nõus meid aitama. Kui Tallinnas peaks tekkima riigi tasemel häireolukord, oleme tõtt-öelda väga haavatavad,? tõdes Ait.

Igor Volke, ohutusspetsialist:

Tsiviilkaitse põhiküsimus on valmisolek tavaõnnetusteks, kriisideks ja suurõnnetusteks. Selle tagamine on riigi, omavalitsuste ja firmajuhtide ülesanne. Kui enne juhiti põhiliselt tähelepanu tuuma-, keemia- ja bioloogilise sõja võimalusele, siis praegu on tõenäolisemad loodusõnnetused, tehnoavariid, inimkätega tahtlikult tekitatud suurõnnetused või nn negatiivsete asjaolude kokkusattumised. Uute valdkondadena on lisandunud terrorism ja ekstremism.

Tallinn ja Helsingi on suhteliselt sama suurusjärgu linnad, aga erinevalt organiseeritud juhtimisega. Tallinna linnavalitsus kujutab endast juhtivaid kontoreid, millel praktilisi teenistusi ja vahendeid peaaegu ei ole. Töö teevad lepingulised firmad. Helsingi linnavalitsusel on oma catering, oma kokad, inseneriteenistused ja muu selline. Kas kommunaalamet suudab suurõnnetuse korral viiskümmend supikatelt välja panna? Ainuke linna institutsioon, millel on oma reaalselt toimiv reageerimisstruktuur, on Tallinna tuletõrje- ja päästeamet.