Tarkon meelitab Rootsi tehnofirmasid Tartusse

Viis Rootsi firmat on täielikult või osaliselt oma tootmise Tartusse üle toonud ning asutanud siin oma tütarfirma. Tarkoni rendipindadel tegutsevad lehtmetalli töötlev AS Tarkon Lehtmetall, tehnilist klaasi ning laboratoorseid klaasesemeid tootev AS Glaskomponent ja meditsiinitehnika kontsernile Siemens mammograafikappe tootev AS Medeto Eesti.

Plastdetaile tootev AS NPP Eesti ja alumiiniumivalutehas EBÖ Eesti AS tegutsevad mujal Tartus soetatud pindadel.

Tarkoni juhatuse esimehe Villu Ehrlichi kinnitusel kaaluvad veel mitmed Rootsi firmad tootmise Tartusse toomist. ?Näiteks kaabliköidiseid tootev Wiking, kes praegu tellib meie käest allhanget, on valmis oma tegevust siia laiendama,? ütles Ehrlich.

Tarkoni endise peadirektori Toomas Noorema sõnul on Tarkoni ümber koondunud Rootsi osalusega firmad Tartusse investeerinud üle 50 miljoni krooni.

Rootslasi meelitavad eelkõige siinsed madalamad tootmishinnad, odav tööjõud, logistilised kaalutlused, head sidevahendid ja hästi toimiv infrastruktuur.

Noorem, kes üle aasta tagasi asus juhtima Tartu teadusparki, on samal ajal ka kolme rootslastele kuuluva ettevõtte juhatuse liige. ?Löön firmade käivitamisprotsessis kaasa,? põhjendas Noorem ja lisas, et Tarkon on aidanud Rootsi firmadel tootmispindu ning personali leida.

Ehrlich ütles, et tehnoküla-sarnane kooslus on Tarkoni arengule positiivselt mõjunud. ?Tarkon kui allhankija on arenenud kiiresti just tänu sellele, et suudab pakkuda kompleksset teenust,? rääkis Ehrlich. Tema sõnul on sarnaseid ettevõtete kooslusi tekkinud ka mitme teise Eesti ettevõtte, näiteks Harju Elektri territooriumile.

Noorema kinnitusel laiendas Rootsi emafirma EBÖ oma tootmist Tartusse seetõttu, et Eestis polnud kaasaegsel tehnoloogial põhinevat alumiiniumivalutehast. ?Kui praegu toodame detaile peamiselt autotööstustele, siis selle aasta lõpus tahame tõsiselt kanda kinnitada ka Eesti turul,? lausus Noorem.

EBÖ Eesti tootmistsehhis on üleval üks survevalumasin, aasta lõpuks on neid kokku vähemalt kolm. Kaks aastat tagasi tootmist alustanud EBÖ Eesti teenis eelmisel aastal 14 miljoni krooni suuruse käibe juures 0,6 miljonit krooni kasumit.

Plastmassi survevaluga ja plastdetailide koostamisega tegeleva ASi NPP Eesti finantsjuhi Margit Karu kinnitusel on tootmine Tartus kasvanud peaaegu sama suureks, kui see on emafirma NPP Industry tootmistehases Rootsis Nyköpingus. ?Eestis on tunduvalt odavam toota ja seepärast toodi mullu suvel taas suur ports seadmeid emafirmast siia,? rääkis Karu.

NPP Eesti ekspordib 90 protsenti toodangust. Eestis on firma suuremad koostööpartnerid Tarkon ja gaasiseadmeid tootvad AS Primus ning AS Sievert Eesti. NPP Eesti viimase majandusaasta käive oli 12 miljonit krooni. Ettevõtte kahjum vähenes võrreldes esimese tootmisaastaga üle viie korra ning oli 0,1 miljonit krooni.

Tarkoni põhiomanikule, Rootsi firmale Hallberg-Sekrom Fabriks kuulub 85 protsenti aktsiatest. Ülejäänud aktsiate omanikud on Toomas Noorem ja Villu Ehrlich.

Tarkoni eelmise aasta käive oli 212 miljonit krooni ning kasum oli nullis. Aasta varem sai Tarkon 168 miljoni krooni suuruse käibe juures 4 miljonit krooni kahjumit.