Riigipea valimise praegune kord ei kõlba

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas erakondade lahkarvamuste tõttu edasi lükata juriidilised ettevalmistused põhiseaduse § 79 muutmiseks. Viimane määrab riigipea valimise korra. Teatavasti on Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit lubanud koalitsioonilepingus, et 2006. a valib presidenti rahvas. See eeldab nimetatud paragrahvi ümbersätestamist. Uurigem kehtivat korda.

Eestis valivad salajasel hääletusel presidendi kas 101 riigikogulast või, kui neil asi nurjub, valimiskogu, mille liikmete arv oli 1995. a 374 ja 2001. a 367. Voorusid on ette nähtud kuni viis, kolm Riigikogus ja kaks valimiskogus. Riigikogus osutub valituks kandidaat, kes saab enda taha koosseisu 2/3 enamuse; valimiskogus kandidaat, keda toetab hääletamisest osavõtnute häälteenamus.

Erinevus on rabav. Riigikogus nõutakse 68 poolthäält. Seal aitab enamuse kandidaadi läbikukutamiseks 34 saadikust, kes ei pea isegi mitte vastu hääletama - piisab mitteosalemisest või tühjast või rikutud sedelist kastis. See-eest arvestatakse valimiskogus ainult tegelikke hääletajaid ja võidu kindlustab võimalikest madalaim toetus. Presidendiks saab isik, keda pooldavad urni juures käinutest pooled pluss üks valijamees.

Tagantjärele on raske oletada, millest juhindus Põhiseaduse Assamblee. Kui mõte oli anda presidendi valimised Riigikogu kätte, siis miks asetati latt nii kõrgele, et seda ei suuda ületada ükski paljuparteiline parlament? 1995. a kogus populaarne istuv president Lennart Meri kolmandas voorus kõigi aegade rekordi, 52 häält (vajalikust miinimumist 16 vähem). 2001 saavutas parima tulemuse ehk 40 poolthäält opositsiooni kandidaat Peeter Kreitzberg esimeses voorus. Kolmas voor, mis pidanuks ?otsustama?, andis tulemuse 33:33. Mõlemal jäi puudu rohkem hääli (35), kui anti.

Teisalt - kui mõte oli lasta valijameestel president valida, siis miks ei suudetud läbi mõelda valimiskogu koostamise reeglistik? Praegune on täiesti ebaõnnestunud. Valimiskogu komplekteerimisel eiratakse kahte olulist põhimõtet: ei toimi proportsionaalsuse printsiip ja - veel kummastavam - meil ei vali riigipead üksnes EV kodanikud.

Teatavasti omavad kohalike omavalitsuste volikogude valimisel hääleõigust ka valla või linna haldusalal seaduslikult asuvad täiskasvanud välismaalastest püsielanikud. Paraku tekitab see mõistlik norm häiriva juriidilise komplikatsiooni. Kuna presidenti on võimeline valima üksnes valimiskogu ja valijameeste valdav enamus tuleb volikogudest, siis osalevad Eesti riigipea valimistel kodanike kõrval nii kodakondsuseta isikud kui ka teiste riikide (arvuliselt kõige enam Vene Föderatsiooni) kodanikud. Tegemist ei ole juuksekarva pooleks ajamisega, vaid seadusloome karjuva praagiga. Loeme edasi. ?Iga /sic!/ kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja.? Hilisem valimisseadus püüab sissekirjutatud disproportsiooni vähendada, suurendades esindajate arvu nendes omavalitsusüksustes, kus elab üle kümne tuhande registreeritud hääleõigusliku Eesti kodaniku.

Nii saadab Tallinn valimiskogusse 10, Tartu 4, Pärnu 2 valijameest. Sellegipoolest on esindatuse suhe väikeste ja suurte valdade, eriti aga väiksemate valdade ja suuremate linnade vahel mitmesajakordne. Ruhnus elab 64, Piirissaares 95 inimest, alla tuhande elanikuga valdasid on 33. Aga presidendi valimistel on nad esindatud ühe häälega, nagu on üks hääl ka Viimsi (elanike 8134) ja Rae (8026) vallal või Kuressaare (14 951) ja Võru (14 750) linnal.

Laias laastus jagunevad kodanikud meil linna- ja maaelanikeks vahekorras 2:1 - ligi 800 000 linnades ja ligi 400 000 valdades. Otsustusõigus nendel kahel suurel rühmal on paraku jahmatavas ebasuhtes. Iga valijamees maalt esindab umbes kaht tuhandet kodanikku, iga valijamees linnast umbes 13 tuhandet kodanikku. Pealegi ei ole meestel-naistel, kelle enamiku on valimiskogusse toonud meelevaldne täringuvise, kohustust teatada ei enne ega pärast sedeli urni laskmist ei oma volikogule ega meile, kodanikele, keda kandidaatidest ta eelistab.

Tõsi, mõlemal korral osutus president viimases voorus valituks. Aga mismoodi? Protseduurid, mida põhiseadus ette näeb, on puudelised ja nendega jätkata ei saa ega tohi. Need võimaldavad kemplevatel erakondadel muuta Riigikogu kolm vooru palaganiks. Omavalitsuste volikogude esindajate kaudu võtavad EV riigipea valimistest osa püsielanikest välismaalased. 2001 lähetasid 42 linna 61, 205 valda 205 valijameest. Seega ületas maal asuvate Eesti kodanike esindatus valimiskogus ligi seitse korda linnaelanike esindatuse. Narr lugu, kas pole?

Autor: Enn Soosaar