Uuringud ennustavad Eestile kiiret arengut

Baltimaade lähiaastate arengupotentsiaali poolest paigutab Rootsi Swedbank Eesti Euroopa Liidu uute liikmesriikide seas koos Sloveenia ja T?ehhiga juhtgruppi. Leedu ja Läti on arvatud koos Ungari, Poola ja Slovakkiaga järgmise rühma, kuid nende vahe ei ole eriti suur.

Eesti majanduse arengu põhiliseks arengumootoriks sel ja järgmisel aastal jääb panga analüüsi kohaselt kodumaine nõudlus, mida ei tohiks eriti mõjutada kardetav hindade tõus seoses Euroopa Liitu astumisega. Nõudlust toetavad palgatõusu kiirenemine ja tulumaksu alanemine.

Maailmamajanduse elavnemine aitab suurendada eksporti, tänu millele tuleb majanduskasv tänavu poole protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal. Sellele vaatamata on eksport endiselt Eesti majanduse nõrk koht. Selle osakaal sisemajanduse kogutoodangus (SKT) on 2000. aastast peale vähenenud. Töö tootlikkuse poolest on Eesti koos Lätiga ELiga liituvate riikide seas viimasel kohal.

Investeeringud Eesti majandusse on jätkuvalt kasvanud. Kui seni on need põhiliselt läinud kolme sektorisse ? ehitusse, veondusse ja kaubandusse, siis lähiaastail aitab majandust stimuleerida ELi tõukefondide raha suunamine teede- ja muude infrastruktuuride rajamisse.

Läti majanduskasv püsib Swedbanki hinnangul Eesti omast mõnevõrra suurem ja seda toetab täpselt samuti kodumaine nõudlus. Eratarbimine moodustab üle 60 protsendi SKTst. Swedbanki analüütik Jörgen Kennemar juhib Läti puhul tähelepanu ühele ohusignaalile. Nimelt kahanesid eelmisel aastal Lätisse tehtud otsesed välisinvesteeringud, mis näitab, et ainuüksi ELi liikmeks saamine ei ole sugugi välisinvesteeringute suurenemise tagatiseks.

Leedus tuleb ka sel aastal Baltimaade suurim majanduskasv, ennustas Swedbank. Kodumaist nõudlust on tugevdanud sissetulekute kasv ja hindade samaaegne langus. Välisinvesteeringute kasv püsib hea, suurenedes lähiaastail eriti infrastruktuuri ja energiasektorisse.

Viimase aastaga on üllatava pöörde teinud Leedu eksport. Euroopa Liidu riikide osakaal Leedu koguekspordis on kahanenud 50 protsendilt 42-le ja samal ajal on järsult suurenenud kaubavedu Venemaale. Erilist ekspordi kasvu ELi astumisega Leedul tänavu oodata ei ole, samuti suureneb rahvusvaheline konkurents tekstiilitööstuses, mis annab 14 protsenti Leedu ekspordist.

Kõigist uutest ELi liikmesriikidest hinnatakse Baltimaade võimalusi kõige rutem pääseda Euroopa majandus- ja rahaliitu (EMU) parimaks. Baltimaade trumbiks loetakse tasakaalustatud eelarvet ja kindlat vahetuskurssi. Swedbank prognoosib, et see võib teoks saada alates 2007. aastast.

Rootsi panga kõrval ennustab Balti riikidele teistest uutest liitujatest kiiremat arengut ka uudisteagentuuri Reuters korraldatud 29 majandusteadlase küsitlus.

Nende seisukoha võtab kokku Bear Stearnsi Londoni analüütik Tim Ash: ?Edukate reformide ja avatud majandusega Balti riigid lõikavad kasu suhetest Põhjamaade ja Venemaaga.?