Villu Reiljan otsib raha oma poliitika teostamiseks

Veebruari alguses sai asutuse tegevjuhiks Reiljani endine nõunik Ülo Viilup. ?Väga jõuliselt sekkub Reiljan ettevõtte juhtimisse,? ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liige Toomas Trapido.

Rahandusminister Taavi Veskimägi on Reiljani tegevuse suhtes kriitiline: ?Riigimetsa Majandamise Keskus peaks tegelema oma funktsioonide täitmisega ja mitte olema täiendavaks rahakotiks, mille abil tehakse tema ülesannetest väljapoole jäävat poliitikat.?

Villu Reiljan ei pea teemapüstitust põhjendatuks, sest tema tegevusel on eesmärk. ?Meil on üks Eesti Vabariik, ühine eesmärk võidelda keskkonnarikkumiste vastu ning võidelda senisest palju edukamalt metsatulekahjudega,? ütles Reiljan.

RMK on mõjukas ettevõte nii erasektori kui ka riigikassa silmis. RMK võtab metsa maha igal aastal veerandi Eesti raiemahust, 3 miljonit tihumeetrit aastas. Temast on otseses sõltuvuses Eesti metsatööstus.

Riigikassa saab igal aastal RMKst tulu 160?170 miljonit krooni, selliste numbritega suudab võistelda vaid Tallinna Sadam, kes maksab aastas riigile 300 miljonit krooni dividende.

Enne jõule tuli esmakordselt RMK ajaloos keskkonnaminister nõukogu ette, et küsida raha asutusevälistele asjadele. ?Kui kuhugi raha tekib, on alati neid, kes tahaks seda raha kasutada,? ütles RMK nõukogu esimees Andres Onemar.

Reiljan tõi nõukogu ette nõudmise osta 2,6 miljoni kroonine helikopter keskkonnainspektsioonile ja tegi päringu, et osta 5 miljoni kroonine tehnika ja varustus metsatulekahjude kustutamiseks päästeametile erakonnakaaslase siseminister Margus Leivo haldusalasse.

Nõukogu keeldus Reiljani taotlusest, sest sellist raha peaks küsima riigieelarvest ja investeeringute vajalikkust põhjendama Riigikogu eest. Sama arvas rahandusminister: ?Oleme seisukohal, et riigi erinevate ülesannete finantseerimine läbi erinevate otsustusmehhanismidega ?rahakottide? vähendab eelarve läbipaistvust ja tekitab pikas perspektiivis alati probleeme.?

Helikopteri ostu iseloomustasid nii RMK nõukogu esimees Onemar kui nõukogu liige Toomas Trapido, et ettepaneku tegija on vaadanud televiisorist palju loodusfilme. ?Filmides avastavad looduskaitsjad Kanadas ja Venemaal helikopterilt kurjategijaid, aga kas meil Eestis selleks ka raha jätkub?? ütles Onemar.

Helikopter oleks olnud lendav reklaam Reiljanile poliitilise profiidi kogumiseks. ?See on show, ainult et kallis show,? ütles RMK nõukogu liige Trapido. Tema sõnul kaasneksid 2,5 miljoni kroonise helikopteri ostmisega investeeringuid maapealsetesse tugisüsteemidesse. Sama raha eest saaks teha tõhusat järelevalvet maa pealgi.

Reiljani hinnangul pole oluline, kust on pärit kopteri või päästetehnika raha: ?Kuritarvitused ka riigi metsas vajavad kiiret avastamist ja reageeringut.?

Reiljan on pärast ministriks saamist avalikkuse ees korduvalt lubanud, et astub otsustavaid samme metsavarguste peatamiseks. Seesama Reiljan, kes eelmisel valitsemiskorral keskkonnaministrina lasi lahti suure osa Eesti metsavahtidest ? inimestest, kelle igapäevane töö oli vaadata, ega keegi nende valvataval metsatükil kurja ei tee.

Reiljan oli läinud aasta lõpus teist korda võimaluse ees, et tuleb hakata metsamehi koondama, sest RMK peadirektor Aigar Kallas nägi oma arengukavas ette personali olulist vähendamist. Reiljan ei jäänud ootama, et poliitiliselt tundlik suurkoondamine alguse saaks ja RMK nõukogu lasi Aigar Kallase detsembris ametist lahti. RMK tagandatud juht Aigar Kallas on süüdistanud Reiljani sekkumises tegevjuhtimisse.

Veebruari alguses asus RMK peadirektori ametisse Ülo Viilup ? mees, kelle viimane amet oli keskkonnaministeeriumi asekantsler ja enne seda oli ta Reiljani nõunik. Viilup ja Reiljan on pikaajalised tuttavad. ?Seda ma salata ei saa, et oleme koolivennad,? ütles Viilup.

Terve sügise olid metsatöötlejad kurtnud metsamaterjali nappust, saekaatrid töötavad madalama koormusega. ?RMK peab võtma maha rohkem riigimetsa,? nõudsid töösturid.

RMK eksjuht Aigar Kallas hindas, et tulevikus vähenevad raiemahud 35 protsenti. Uus juht Ülo Viilup lubab, et raiemahud vähenevad vaid 7 protsenti.