Reguleeritav arvutilaud laseb töötada nii seistes kui istudes

Kontorimööblitootjad paigutavad igal aastal tootearendusse suuri summasid, et töötada välja ideaalsem arvutilaud, sest mööbli ühildatavus tänapäevase tehnoloogiaga on väga lai ja järjest avarduv valdkond.

Enne valiku tegemist tuleb hoolega analüüsida oma vajadusi ? arvutilaua funktsiooni võib aastaid edukalt täita ka väike elutoa diivanilaud, kui seal töötatakse sülearvutiga pool tundi päevas.

Igapäevaseks tööks selline lahendus mõistagi ei sobi.

Enne arvutilaua ostu tuleb mõelda:

Kas sisestad andmeid, tõlgid, joonestad, kujundad? Kas sul on operaatoritöö, mis nõuab pidevat ekraanil toimuva jälgimist või avad hommikul arvuti, loed meilid läbi, prindid välja vajalikud materjalid ja veedad päeva materjale läbi töötades, klientide ja koostööpartneritega suheldes? Mitu tundi päevas Sa arvutiga töötad?

Kas töötad arvutiga, millel on tavaline või õhuke LCD-kuvar? Või töötad sülearvutiga, kuid kasutad lisaks suurt kuvarit ja klaviatuuri?

Õhuke LCD-monitor vajab vähem lauapinda kui traditsiooniline monitor. LCD-monitoriga saab teha tööd 60 cm sügavuse töölaua taga, tavalise monitori puhul on paras töölaua sügavus 80 cm.

Väike kompaktne töölaud, mis on ideaalne töötamiseks 15tollise kuvariga, ei sobi 20?21-tollise kuvariga töötamiseks. Optimaalseks kauguseks ekraanist silmani on 60 cm. Kuvari ülemine serv peaks olema u 20 cm silma vaateliinist allpool. Kui kuvar on silmade suhtes liiga kõrgel, koormame liigselt silmalihaseid. Otse vaadates tahab silm vaadata kaugele, pilku langetades silma vaateväli koondub.

Asetades kuvari kõrgele, sunnime pidevalt silma, mis tahab vaadata otse, koonduma. Lisaks silmadele saab liigset koormust õla- ja kaelapiirkond.

Lauariiulitega saab lauapinda ka kõrguses kasvatada.

Võimalusel eelista võimalust valida tööasendit (püsti, nõjatudes, istudes) ehk arvutilauda, mille kõrgust saab reguleerida vahemikus u 65?120 cm.

Autor: Janne Mikkiver