Jüri Vips ? suurim omamaine kaupmees

Andres Kärssin 01. märts 2004, 00:00

Jüri Vips eelistab kohtumispaigana oma uut autokeskust ? moodsaarhitektuurilist kantsi Renault?de paiskamiseks siinsetele teele. Prantsuse autod panevad neist rääkides kaupmehe silma särama, nende osakaal kasvab jõudsalt rohkem kui pool miljardit käivet teinud kaubandusgrupi tulemuses.

?Autod on mul kogu aeg südamelähedased. Kuid mitmed aastad polnud see äri perspektiivikas ? polnud mõtet vaevelda turul, kui toidukaupade importimine ja hulgimüük töötas oluliselt paremini,? lausub Vips. Teda seostatakse seni enim hulgimüügifirmaga Abestock, samuti jaeketiga Comarket. Ka endise Forekspanga loomisega.

Omamaistest kaupmeestest on Vipsi haare turul kõige suurem ? talle ja ta perele kuuluva ABC Grupi käive oli mullu 540 miljonit krooni. Tallinna Kaubamaja grupi, Smarteni või OG Elektra omanikeringist ettevõtete käibemahtu üksikisikute tasemele taandades oleks võrreldav kaupmees vast Oleg Gross. Samas on Vips ise eelistanud olla tähelepandamatu.

Põgus ärimeeste küsitlus Vipsi isiku kohta annab tulemuseks, et too on visionäär ja ideede genereerija. Samas ei suuda keegi täpselt meenutada, kust kõik alguse sai ja milline oli stardikapital ? oli see siis suhkru-, viina- või muu äri. Logistikafirma Via 3L juht Agu Raudsepp: ?Iga endast lugupidav hulgikaupmees üritas toona Eestisse laevaga suhkrut või vagunitäit piiritust tuua.? Klassivennale Tallinna 10. Keskkooli päevilt Guido Sammelseljale meenub, et Vips oli enne krooni tulekut seotud valuutaoksjonitega. Praegu on Sammelselja osalusega ettevõtted Smarten ja Sales-Star konkureerimas Vipsi firmadega.

1991 detsembris rajas Vips Tallinnas Pikk 2 riidekaupluse Vend. ?Kui see polnud kõige esimene, siis üks esimesi erakauplusi Tallinnas, teised olid ühisfirmad,? märgib Vips.

Enne riidekaupluse loomist oli Vips eraettevõtluses tegutsenud 1987. aastast, puutudes kokku nii ehituse kui ka arvutite kokkupanekuga. ?Neli aastat eraettevõtlust andis mingisuguse tulemi. Selle pealt on kogu järgnev asi üles ehitatud,? jääb Vips rahateemadel rääkides napisõnaliseks. Võõrvahendeid kaasas ta küll ka, seda järgmise sammu tegemiseks kaubandusvaldkonnas.

1992 loodi Abestock, siis oli see kaubamärk. Vipsi arvates polnud toona tegemist professionaalse müügiga, vaid juhuslikult väljakujunenud jaotusega. ?Tõime Eestisse laevatäie suhkrut, olime üks vähestest, kes aferistide konksu otsa lõplikult ei jäänud ? pangandustaust aitas võltsakreditiivide vastu?. Vips nimetab 90ndate algust huvitavaks, ehedaks ja ka ?natuke räigeks? ajaks.

Sellesse perioodi jääb Abestocki aktsiaemissioon, mis Vipsi sõnul tõi ?väga palju raha sel ajal, kui organisatsioon polnud veel piisavalt arenenud. Tekkis soov hästi palju kaupa kokku osta.? Seda, üldse esimest välisinvesteeringut kaubandusse, vahendas Trigon Capitali eelkäija Hansa Investments. Toona Abestocki nõukogusse kuulunud Trigon Capitali investeeringute juht Toomas Reisenbuk vanu aegu meenutada ei soovi.

Vips möönab, et kindlasti oleks saanud seda raha paremini investeerida, näiteks kinnisvarasse, mis oleks olnud lihtsam ja finantsilises mõttes tasuvam ? börsikrahhiga kaotas ta sadu miljoneid kroone. Praegu on tal muu hulgas esimeste avalike oksjonite käigus omandatud maid Läänemaal presidendi residentsi lähistel, erastamisprotsessi jooksul saadud varad Tallinnas Laki tänaval ja paari hektari jagu krunte Paldiski mnt ääres oma autokeskuse piirkonnas. ?Kõik kokku alla 100 miljoni väärtuses kindlasti,? hindab Vips.

Abestocki omanikeringist leiab veel praegu transiidiäris tegutseva Jüri Mõisa, kellele kuuluv firma sai 1999. aastal 8,5 protsenti hulgiettevõtte aktsiatest. Mõisa sõnul oli tegemist finantstoetusega. ?Vips on mees, kelle käes raha seisab,? iseloomustab ta meest, kellega ajas äri ettevõtluse algusaegadel. Vipsi sõnul ostetakse praegu Mõisa firmale allesjäänud aktsiaid välja.

Siis saabus logistikaperiood, nagu Vips seda ise nimetab ? hulgifirmad Abestock, Kaupmees ja Jungent asusid rajama ühist logistikafirmat Via 3L. See protsess päädib Abestocki 2000. aasta majandusaruandes järgmise lausega: ?Kahjuks saime järjekordselt kinnitust tõele, et koostöö konkurentide vahel pole võimalik.? Vips ise võrdleb Via 3Li arendust teadustööga, mis ei too midagi sisse, kuigi on huvitav skeeme joonistada ja infosüsteeme projekteerida.

ABC Grupi joonte ja kastide rägastikku enda ees selgitades ütleb Vips, et küsimus on konsolideerimises. ?Lihtsam on hoida kahte gruppi ? äriettevõtted on ühel ja kinnisvara ning konsultatsioon on teisel poolel.?

Konkurendid näevad Vipsi kaubandustegevuses ka teatud killustatust ? automüük läheb kõrvale toidu- ja esmatarvete jae- ning hulgimüügist. Ja kunagisest suurest Abestockist olevat teised mööda läinud. Uusi suundi põhjendades leiab Vips, et hulgimüük oli saavutanud maksimumi: ?Enam paremaks minna ei saanud. Päris rutiini ka ei tahaks jääda.?

Rutiinivaba ettevõtlust pakkus autopoe mõtte kõrvale Spari keti operaatori Baltic Foodi paari aasta tagune pankrot, mille tulemusel Vips sisenes lähipoe kontseptsiooniga jaekaubandusse: ?See oli muidugi juhus, polnud plaanitud.?

Samas oli jaeketi plaan olemas 10 aastat tagasi. ?Oli selline variant nagu Säästumarket ? Abestockil oli üle Eesti 12 cash & carry tüüpi kauplust. Toonased majanduslikud arvutused näitasid, et see ettevõtlus ei tasu ära. Ma ei arvestanud, et nii palju saab tootjalt hinda alla küsida,? räägib Vips.

Praegu on Comarketil 13 poodi. Vips ei taha poeketi tulemustest eriti rääkida, viidates suurele konkurentsile ja ?eesmärkide korrigeerimisele?. Ta lausub, et kahe aastaga on välja kujunenud töötav organisatsioon. Varsti peaks Comarketi ammu lubatud puna-rohe-kollast identiteeti ja kassilogo märkama ka pealinnas. Kui nüüd Comarketid hoopiski Eestis poekohti ostivale Leedu kaubandusgigandile VP Market ära ei müüda, nagu kuuldus kõlab.

Vips lausub, et on ise ka sellist juttu kuulnud. ?See oleks muidugi väga huvitav, kui nad keti ära ostaks. Pole samas nende huvi tähele pannud,? muigab ta. Tõsisemalt rääkides: ?Need asjad nii lihtsad ei ole. VP Marketil on teine kontseptsioon, ainuke sarnasus discounter?il ja supermarketil on neli seina, võib-olla sarnane suurus ja mõlemas töötavad inimesed.?

Hüvasti jättes ei unusta Vips lahkujale kaasa anda bukletti uute automudelite piltidega.

ABC Grupi tänavuseks käibeks prognoosib Vips 850 miljonit krooni, mis oleks 60 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing