Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

FKSM murdis end miljardiklubisse

Gea Velthut-Sokka 04. märts 2004, 00:00

Kui mullu kasvas ehitusturg kokku 15%, siis üha enam suurprojektidele keskenduvate Merko ja FKSMi käibe kasv küündis vastavalt neli ja kaks korda suuremaks.

Lisaks Merko Ehitusele, Eesti Ehitusele ja Skanska EMV-le näitas veidi enam kui miljardi kroonist käivet esmakordselt ka AS FKSM, kes kasvatas 2002. aastaga võrreldes käivet ligi kolmandiku võrra. Ka ettevõtte kasum oli rekordiline ? 55 miljonit on 70 protsenti enam kui aasta varem.

Peamiselt Soome ehituskontsernile YIT Rakennus OY kuuluva FKSMi juhatuse esimees Kaido Fridolin on rahul, kuid mitte üllatunud. Nii käibe kui ka kasumi kasv oli aastaeesmärkides planeeritud. Suudeti siiski saavutada mõnevõrra paremaid tulemusi, kui algul loodeti.

?Oleme viimastel aastatel pööranud põhirõhu ettevõtte väärtuse ja kasumlikkuse tõstmisele ning sellekohaseid eesmärke oleme suutnud saavutada ka varasematel aastatel,? ütles Fridolin.

Ettevõttele on edu toonud oma arendusprojektide osakaalu suurendamine ? mullu moodustasid need juba 22 protsenti kogumahust, kokku müüs FKSM eelmisel aastal enda arendatud kortermajades 225 korterit. Olulisemad objektid olid Laulasmaa SPA, Narva elektrijaamade renoveerimine, Haapsalu veekeskus, Jõelähtme prügila trassid ning Maakri maja Tallinnas. Käibe ja kasumi jätkuvat kasvu ennustas Fridolin ka selleks aastaks.

Ka suurtegija Merko Ehitus ning väiksem ehitaja Koger ja Partnerid võivad rõõmustada, mõlemad kasvatasid kasumit üle 70 protsendi.

Toomas Annuse suurosalusega Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles, et hea aasta tõid head lepingud ? Viru Keskus ja ehitamisel olev poole miljardi kroonine Hansabanka peahoone Riias. Edu tõotab jätkuda ? Merko Ehituse Läti tütarfirmast Merksist saab tõenäoliselt 2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlusteks valmiva jäähalli ehitaja.

Lisaks lõpeb selle aasta lõpus Tallinna Sadama enam kui 800 miljoni kroonise söeterminali ehitus, käimas on suurprojektidest Kunstimuuseum.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu direktori Tarmo Lige sõnul pole Baltimaade suurimal ehitusfirmal Merko Ehitusel enam eriti arenguruumi. ?Organisatsiooniliselt on nad võimelised sellist kasvu kordama, kuid siinsel turul pole sellist mahtu enam kuskilt võtta,? ütles ta. ?Aga nende 2003. aasta majandustulemus on muidugi täiesti müstiline. Kui kunagi Merko ütles, et tahab oma käibe hoida Hansapanga kasumi tasemel, oli see nii mõnelegi naerukoht.?

Merko aktsiate kohta on hoiatuse andnud ka Ühispank ? aktsia hind tõenäoliselt enam samas tempos ei tõuse.

Loodetust kesisemaks jäid Eesti Ehituse majandustulemused. Nõukogu esimehe Toomas Lumani sõnul algasid mitmed projektid bürokraatlikel ja tehnilistel põhjustel loodetust hiljem.

Edukas oli aasta Eesti Ehituse tütarettevõtele Linnaehitusele ja Aspile. Tänavu ootab Eesti Ehitus käivet üle 1,2 miljardi krooni.

Ainus suur kaotaja suurtest ehitusfirmadest on Lemminkäinen Eesti, kes lõpetas aasta 11 miljoni kroonise kahjumiga, ka käive kukkus kümme korda. Ettevõtte juhi Avo Lillemäe sõnul tegeldi ühe suure projekti ettevalmistamisega ning ühtegi muud olulist tööd 2003. aastal plaanis ei olnudki. ?See projekt algab 90% kindlusega sel aastal, ehitama plaanime hakata juunis,? sõnas mees.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esialgsetel andmetel oli sektori kasv eelmisel aastal 15 protsenti. Suurim areng oli aastal 2002, mil kasvuks hinnati koguni 22 protsenti.

?See hüpe oli liiga suur, et seda korrata,? ütles Lige. Tema sõnul on surve palkade tõusule ehitussektoris väga suur ning konkurents tugevneb veelgi. ?Kasumid hakkavad vähenema,? nentis ta. Selleks aastaks prognoosib liit ehitusturu 10protsendist kasvu.

Statistikaamet teatas eile, et esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted mullu Eestis ja välisriikides ilma alltöövõtuta 15,2 miljardi krooni eest ehk 6% rohkem kui aasta varem.

Kui Eestis ehitati 11 protsendi võrra enam kui 2002. aastal, siis välisriikidesse ehitamine vähenes 2002. aastaga võrreldes ligi kaks korda, seda nii hoonete kui ka rajatiste osas.

Ehitustegevuse kasv Eestis tulenes hoonete ehitamise hoogustumisest. Ehitisregistri andmetel lubati 2003. aastal kasutusse 2435 uut eluruumi. Kasutusse lubatud eluruumide pind suurenes ligi kaks korda ja mitteeluhoonete pind poole võrra.

2003. aastal oli ehitusettevõtete ehituskäive koos alltöövõtuga mullu 24,2 miljardit krooni. Remonditööd andsid ehituskäibest enam kui poole.

Välisriikidesse müüdud ehitustööd andsid kogu ehituskäibest 0,9 miljardit krooni, mis on jooksevhindades neljandiku võrra vähem kui 2002. aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:14
Otsi:

Ava täpsem otsing