Haldusreformi kirvetera nüsib Järvamaad

Järvamaa kohal ripub haldusterritoriaalse reformi vahe kirvetera. Paraku mitte üksnes ei ripu, vaid aeg-ajalt rahmab nii, et laastudki lendavad.

Raiutud on siit viimastel aastatel järjekindlalt ja palju. Peamiselt riiklikke regionaalseid keskasutusi. Nii on Järvamaalt järgemööda sunnitud lahkuma haigekassa, maksuameti, politseiprefektuuri, riigikaitseosakonna, maa-arhiivi ja teiste riigiasutuste keskused. Jäänud on vaid jaoskonnad, bürood, esindajad.

Kohalik elanikkond koogutab murelikult päid: kas tõesti on üks kaheksast muistsest Eesti suurmaakonnast nüüd, 21. sajandi alul kadumas? Rohkemaks kui peavangutuseks ja kirumiseks pole järvalased suutelised olnud. Isegi südamaa asukohta pole nad suutnud piisavalt positiivseks kõnelda.

Kuigi ? püsimajäämise nimel on pingutatud. Viimati kohtus Järva maavanema kohusetäitja Tähve Milt paar nädalat tagasi Viljandi- ja Raplamaa juhtidega, et neid Kesk-Eesti regiooni loomise mõttele ahvatleda. Naabrite suhtumine oli leige, kuigi rõhutati koostöö tähtsust. Mõni aeg varem kogunesid kuue suurema Järvamaal esindatud erakonna juhid arutama sama ideed, ühisavaldus sooviga moodustada Kesk-Eesti regioon saadeti ka peaminister Juhan Partsile.

Järvamaa enda äärevallad on seni suutnud naabrite lahkele kutsele vastu seista, olgu kutsujaks siis Tapa linn, kuhu poesappa või arsti manu lehtselaste tee enamasti viib; või lõunast hoopiski Võhma, kus paljude Kabala valla õppurite koolitee jätkub.

Kaua aga vallavalitsused liitumiskutsetele ?ei? vastavad? Veebruari kolmandal nädalal juba kogunesidki Järvamaalt Kabala ja Imavere valla ning Viljandimaalt Kõo valla ja Võhma linna juhid, et arutada ühinemist endise Pilistvere kihelkonna piirides. Samas peab Kabala läbirääkimisi Oisu ja Türi valla ning Türi linnaga.

Mis aga riigiasutuste järjekindlasse äraviimisse puutub, siis ega see tegevus teistpidi nii läbimõeldud ja kindlasuunaline olegi: neid on Kesk-Eestist minema kolitud kokku koguni viies eri suunas! Ei mingit ühtset toimeala.

Eesti haigekassa Viru osakonna keskus, kuhu alla ka Paide büroo liideti, paikneb nüüd Jõhvis. Siinsete politseinike keskkontor, Lääne politseiprefektuur, jällegi Pärnus. Järvamaalt viidi ära riigikaitseosakond, mis asub nüüd Rakveres. Sama sihitult on Järvamaa suhtes käitutud ka teiste riigiasutustega.

Järjekindel on üksnes valitsuskabineti soov Järvamaa kaardilt kaotada. Ehk nagu otsustati 15. jaanuari kabinetiistungil ? Eestisse peaks jääma neli toimeala.

Toimealad toimealadeks, eks ole Eestis varemgi olnud kõikvõimalikke haldusterritoriaalseid moodustisi, rajoonide ja oblastiteni välja. Kõik need on kuidagi üle elatud.

Kui tõmbekeskustest rääkida, siis Lehtse on erand ? selle Järvamaa valla piiri tagant algab tõesti Tapa linn ja üksiti Lääne-Virumaa.

Ning selge on ka see, et Paide pole naabermaakondadele mingiks tõmbenumbriks, kuhu ilmtingimata tulla. Seega: raske on leida huvilisi, et üheskoos keskregioon luua. Kuid enamikule Põhja- ja Kesk-Järvamaa inimestele on tegelik ostu- ja asjaajamiskeskus Tallinn. Seda ka Türi ning Türi ümbruse inimestele. Juba sel lihtsal põhjusel, et Tallinna pääseb tänu heale rongi- ja bussiühendusele lihtsamalt kui paljudesse teistesse Eesti linnadesse.

Eks ole praeguste Järvamaa naabermaakondade hulgas teisigi vaeslapsi, kes oma senist positsiooni kaotamas: hästi ei käi ka Rapla- ja Jõgevamaa inimeste ning mulkidegi käsi.

Autor: Kaarel Aluoja