Maaomanikel liiga vähe infot Natura 2000 vastuväidete tegemiseks

Silva Männik 04. märts 2004, 00:00

Natura 2000 puudutab sadu maaomanikke.

Riigil on oluline maaomanikelt arvamus hoiuala kehtestamise kohta kätte saada, sest kaitstavate loodusobjektide seaduse järgi peab enne kaitse alla võtmist ära kuulama kinnisasja omaniku arvamuse selle kohta.

Laheotsa talu peremees Johannes Valk ütles, et kuigi ta on väga hästi kursis, et reedeks tuleb oma vastuväited esitada, ei saa ta seda sisukalt ja kvaliteetselt selleks tähtajaks teha. ?Minu poole pole keegi sellega pöördunud, kuigi ka minu maa kuulub osaliselt planeeritavate hoiualade hulka. Ma isegi ei tea, millised piirangud mulle sellega maakasutuses kaasnevad,? viitas Lääne-Harjumaal Padise vallas asuvate maade peremees sellele, et Natura 2000 aladel kehtestatakse majandustegevusele ajutised piirangud vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele. ?Võib-olla see hoopis tõstab mu maa väärtust,? arutles Valk. Tema hinnangul võiks riik Natura 2000 parandusettepanekute tähtaega edasi lükata.

Sama ideed toetas ka Harjumaa keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka. ?Ega see teema inimestel veel väga selge ei ole,? ütles ta. Pikka sõnul on teavitusmaterjalid tagasiside palvega saadetud laiali vaid laienevate või uute kaitsealade aluse maa omanikele. Suur osa on aga meie seadustelegi veel võõra mõistega ?hoiualade? aluste maade omanikke, kellelt Pikka sõnul väga suures osas tõenäoliselt vastust reedeks kätte saada ei õnnestu. ?Minu seisukoht on aga see, et inimesed peavad kõik neid puudutavatest piirangutest ja õigustest teada saama. Sellega peab lihtsalt edasi tegelema,? lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Merit Otsuse sõnul võib riigile edasilükkamiseks ettepaneku küll teha, kuid ajavaru Eestil eriti pole. Kokkuvõtte Natura 2000 maade kohta tuleb Euroopa komisjonile anda juba 1. maiks. ?Piire saab tõenäoliselt korrigeerimisi ka hiljem teha, sest see oleneb juba sellest, mille järgi piir on tõmmatud: ühe variandina on seda tehtud kaitsealuste objektide elupaikade järgi, teisalt on alad piiritletud looduses järgitavaid piire mööda,? selgitas Otsus. Viimaste puhul on vastuväidete tekkimisel muudatused täiesti mõeldavad, lisas ta.

Millised piirangud Natura maadel täpselt kehtestatakse, ei saa Otsuse sõnul üheselt öelda, sest see sõltub konkreetsest objektist, mida seal kaitstakse. Infot peab iga maaomanik ise maakonna keskkonnateenistusest pärima. Otsus ei nõustunud, et maaomanikke pole piisavalt teavitatud. Terve 2002. aasta toimusid maakondades infopäevad, Maalehe vahel ilmus ka Natura erileht, loetles ta.

Vastuväited tuleb esitada kirjalikult maakondade keskkonnateenistustesse või praeguste looduskaitsealade administratsioonidele.

Praegustele kaitsealadele lisandub piirangutega maatükke Natura raames juurde juurde 200 000 hektari ulatuses.

  • Natura 2000 alade kaart on üleval maa-ameti koduleheküljel: www.maaamet.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:14
Otsi:

Ava täpsem otsing