Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mööblitootjad uusi alasid avastamas

Liis Kängsepp 04. märts 2004, 00:00

Sarnaseid ekstreemseid ja naljakaid näiteid oskavad Eesti mööblitöösturid tuua teisigi, kuigi parema meelega kasutavad nad toodangu iseloomustamiseks sõnu traditsiooniline ja konservatiivne.

?Ei meil ei ole midagi nii väga eksootilist,? ühmab OÜ Hapa Group tegevdirektor Eugen Veges. Just Hapa Group teeb Rootsi kaubandusvõrku eksklusiivseid tampoonihoidjad, mida mees kõigile külalistele näidatagi ei julge. ?Mõnele olen näidanud ka ja nad on selle peale naerukreepsu saanud,? räägib Veges rahulolevalt. ?Ära pole veel keegi arvanud, mis asi see on.?

Hapa Groupist on välismaale rännanud veel teinegi huvitav mööbliese ? kuldnokapuuri meenutav seinakapp, kuhu saab riputada jalatsite hooldusvahendid. Kui kapp lahti tõmmata, saab sellele toetada jala, et lihtsamalt näiteks kingapaelu kinni siduda. ?Ükskord käisid mul Ameerika partnerid külas ja nad ei saanud üldse aru, kuidas mul ei ole sellist asja, et ma saaks kingapaelad kinni,? selgitab kingakapi saamislugu Veges.

AS Thulema tegi aga eelmisel aastal Kariibi mere saartele ühele luksusjahile spoonitükkidest kummutid. ?Te kujutage ette, kui töömahukas nikerdamine see on, kui puujuurikast lõigata sellised 2 mm paksused ribad ja lappida need kokku nii, et see jääks ikka terviklikuks mööbliks,? räägib Thulema nõukogu esimees August Kull, kelle sõnul saadi eksklusiivne tellimus tänu Soome partneritele.

Stockholmist umbes 100 km edelasse jääb Mariefred, kus asuvas Gripsholmi lossis on Eestist pärit mööbel.

ASi Viisnurk juhi Toivo Kuldmäe sõnul võib ka iga eestlane endale soovi korral osta samasuguse riiuli, kui nüüd on Gripsholmi lossi raamatukogus ? Björkvisti sarja näol on tegemist ajaloolises stiilis kodukontorimööbliga, mille Rootsi disainerid valisid välja paljude teiste pakkumiste seast.

?Ruudukujulise raamatukogu seinad täideti maast laeni Björkvisti riiulitega, osa oli standardtooted, osa eritellimus,? sõnas Kuldmäe, kes kahjuks ei tea, kui palju pakkumisi rootslased läbi vaatasid, enne kui Viisnurga kasuks otsustasid. ?Aga sellise tellimuse saamine räägib tunnustusest.?

Kuigi ASi Sarkop juhataja Priit Kerma sõnul pole neil midagi väga naljakat õnnestunud teha, toob ta välja Soome Radisson SAS hotellid, mille sisustus on tellitud neilt. Huvitavamad on aga ehk kiirrongidesse tellitud kööginurgad. ?Soome kiirrongidesse tegime eelmisel aastal iseteenindusmooduleid ? rongis on ühes vagunis selline nurk, kus sõitja võib endale ise kohvi, teed või muud võtta.?

Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadist (TVMK) rändavad USAsse eriti tugeva konstruktsiooniga toolid, mis läbivad enne turule jõudmist suure hulga teste. Sealne tarbijakaitse on lihtsalt nõudlikum ja ameeriklased altimad tootjat kohtusse andma. ?No ei tohi öelda, et paksudele inimestele tehtud!? hüüatab TVMK turundusjuht Viivika Roze. ?Ütleme nii, et need toolid peavad kandma suuri raskusi.?

Rohkem kui pool mööblist, mis Eestist välja viiakse, rändab vaid kolme Euroopa riiki. Samas kokku viidi Eesti mööblit eelmisel aastal 60 riiki.

Sihtkohtadena mainivad mööblitootjad ise ikka pigem Skandinaaviat, USAd ja Saksamaad kui Araabia Ühendemiraate, Marokot, Monacot või Puerto Ricot. Veerand kogu siit väljaminevast mööblist ei jõua kaugemale kui põhjanaabrite juurde Soome, viiendik läheb Saksamaale ning 15% Rootsi.

Eksootilise sihtkohana, kuhu mööblit viidud on, märgivad mitmed mööblitootjad Jaapanit. Maksu- ja tolliameti andmetel viidi eelmisel aastal sinna vaid veidi rohkem kui miljoni krooni väärtuses mööblit. 2002. aastal ei viidud Jaapanisse maksu- ja tolliameti andmetel üldse mitte midagi, kuigi Eugen Vegesi sõnul on Hapa Group oma lastemööblit ja puidust mänguasju sinna viinud juba pea kolm aastat.

Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat (TVMK) viib Jaapanisse aga lihtsama disainiga toole ja laudu, mis on kõrguselt madalamad kui mujale viidav mööbel. ?Jaapanlased on selles suhtes huvitavad, et nad tulevad suure delegatsiooniga ja räägivad aktiivselt omavahel,? naerab TVMK turundusjuht Viivika Roze. ?Ei pane teinekord isegi esinejat ja presentatsiooni tähelegi ning siis küsivad vahele asju, mis on juba selgeks räägitud.?

Jaapani ja Tai turule on püüdnud pääseda ka AS Wermo, kuid püsivate sidemete loomine ei ole neil kahjuks õnnestunud. ?Jaapanis üks meie vahendaja läks jumala juurde ära ja side katkes,? kahetseb Wermo tegevjuht Olev Lüütsepp. ?Otsekontakte luua on seal raske, kuna usaldus ja kohalikud kontaktid loevad palju.?

Möödunud aasta oli Eesti mööbliekspordile üsnagi edukas ? maksu- ja tolliameti andmetel kasvas eksport 11%, juurde tuli uusi sihtriike, näiteks Rumeenia. Väikeses mahus viidi mööblit veel sellistesse eksootilistesse kohtadesse nagu Brasiilia, Mehhiko, Maroko ja Usbekistan. Samas ei pruugi kogu maksu- ja tolliameti andmetes kajastuv mööbel olla Eestis toodetud. Eugen Vegesi sõnul võib tootja asuda hoopis kusagil kolmandas riigis ning ta ei saada mööblit otse tellijale, vaid kasutab Eestit kui transiitriiki.

  • Toivo Kuldmäe, ASi Viisnurk juht:
    Meie jaoks on tähtsaim turg Saksamaa, järgnevad Soome, Rootsi, Venemaa, Suurbritannia. Meie mööbliäri on selle koha pealt heas mõttes kiretu, et meil eriti eksootilisi sihtkohti ja naljakaid tellimusi ei ole. Sel aastal on meil küll tulemas kaks puidust kodukontorimööbli tellimust Lõuna-Koreast, aga sinna müüme oma Soome edasimüüja kaudu. Jaapanisse ja Iisraeli läksid eelmisel aastal meie suusad ja hokikepid. Jätkuvalt on suurklient Ikea, teeme neile ühte lauda ja kappi. Nende kaudu satub meie mööbel igale poole ümber maailma.

  • Jori Ala-Jyrä, ASi Neiseri Grupp juht ja omanik:
    Eelmisel aastal me oma toodangut kuhugi eksootilisse kohta ei viinud, põhiosa ekspordist läheb Valgevenesse, Ukrainasse, Venemaale, Lätti, ka Rootsi. Mul ei oleks midagi selle vastu, et Kariibi merel mõnele jahile mööblit teha, aga pean ikka Venemaal ja Ukrainas komandeeringus käima. Mõni aasta tagasi püüdsime Kasahstani Alma-Atasse viia, aga partneritega tuli probleeme ? mööbli saatsime, aga raha vastu ei saanud.

  • Priit Kerma, ASi Sarkop juht:
    Põhiosa meie toodangust läheb Soome. Soome on hea ligidal viia. Lisaks keeleküsimus ? meie äris on tähtis, et suudaksime olla operatiivsed ja mõistaksime kliendi soove sajaprotsendiliselt. Kui me räägime näites Norra, Rootsi või Saksamaa klientidega, siis me suhtleme mõlemad läbi võõrkeele, inglise keele. Sellisel juhul võib üksainus sõna tähendada tuhandeid kroone kahjumit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:14
Otsi:

Ava täpsem otsing