Eesti märk jäägu särkidele ja sokkidele

ÄP 08. märts 2004, 00:00

Welcome to Estonia. Selle Eesti tunnuslause on tänase Äripäeva teatel pannud enda tootele 135 ettevõtet. Ent märki haldava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ambitsioonid pole sellega veel rahuldatud. Vaja on märki ja kontseptsiooni arendada, luua töögruppe, saada juurde lisaraha, räägib EAS.

Äripäeva toimetuse arvates on Eesti märk sellisena hea ega vaja enam uute miljonite kroonide ja lugematute töötundide ulatuses arendamist.

Enamikul meist on mõni tuttav, kes on endale soetanud T-särgi ?Welcome to Estonia?. Tänasest Äripäeva artiklist saame teada, et nüüd on võimalik osta endale ka sama logoga sokid. Ja voodilinad, leiva, napsiklaasid ning nipet-näpet veel. Ühesõnaga ? märk on levinud ja eestlased ei vaja enam selle tutvustamist. See eesmärk on täidetud.

Küll aga ei ole märk täitnud sellele väljatöötamisel seatud esmaseid eesmärke ? suurendada eksporti, tuua siia välisinvesteeringuid, edendada turismi.

EAS küll väidab ka täna, et kõike seda on Eesti märk teinud. Kuid olgem realistid ? eksport on kasvanud tänu majandusseisu paranemisele eksporditurgudel ning kodumaise tootmise jätkuvalt madala omahinna tõttu. Välisinvesteeringuid toob siia madal maksutase, turismiteenuste eksporti kosutavad paremad transpordiühendused ja turvalisuse kasv. Eesti märgi roll on nendes kasvudes marginaalne, kui sedagi.

Nii ongi Welcome to Estonia muutunud paljuski sisemaiseks tarbimiseks mõeldud kaubamärgiks. Märgiga on liitunud leivatootjad, joogitootjad, voodipesu tegijad jne. Ettevõtjad, kelle toodete sihtgrupp on selgelt eestlased, mitte turistid ega ka välisriigis elavad tarbijad.

Toimetusel on raske uskuda, et märgil hakkaks tulevikus olema oluline osa teenuste-toodete ekspordi kasvatamisel. See jääb tillukeseks, hoolimata sellest, kui palju sinna raha ja aega investeeritakse. Welcome to Estonia märgiga on liitunud mitmeid turismifirmasid, rahvusvahelisi bussiliine ja lennufirma, kes tunnevad selle piiratust omal nahal.

Aili Kägu Wrisist ütleb, et väljaspool Eestit märki kahjuks ei tunta ja Eestiga ei seostata ning oodatud tulu pole tekkinud. Toomas Heinaru minivõid pakendavast Wauter Trade OÜst aga nendib, et märk hoopis takistab eksporti ? Vene lennufirmad ja Leedu kaupmehed keeldusid võtmast sisse kaupa märgiga Welcome to Estonia.

Selle taustal soovitab toimetus märgiga tegelemiseks lisaraha mitte anda. Toimetusega on ühte meelt ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, kes väidab, et bränd pole end õigustanud.

Kaks aastat tagasi, kui märki välja töötama hakati, plaaniti Eesti brändi loomisele kulutada lausa 40 miljonit krooni. Õnneks suutis valitsuse vahetus panna sellele piiri 13 miljoni krooni kohal. Täna läheb brändi jooksvale haldamisele pool miljonit krooni aastas.

Welcome to Estonia elab praegu juba oma elu. Sellise logoga särgid ning sokid on toredad ja neid ka ostetakse. Jätkemgi nüüd Eesti märk arenema loomulikku rada pidi.

See sõnum ja logo kandub üle inimeselt inimesele, jõuab sõprade kaudu välismaale ega vaja riigi raha kulutamist. Keskendugem parem sellele, kuidas Eesti eksporti ja investeeringuid ka reaalselt kasvatada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:15
Otsi:

Ava täpsem otsing