Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaast saab tõusva börsi maa
Kuigi presidendivalimiste tulemused olid ette teada, võib Putini nüüdseks ametlik taasvalimine anda Venemaa börsile taganttõuke.
Nädal enne presidendivalimisi oli president Vladimir Putini kodulinn Peterburi tuuline, jäine ja valimiskampaaniatest tühi. Poodides olid müügil küll erinevad Putini-meened, näiteks koolivihik ?Putin Mona Lisa naeratusega? ja kohvitass ?Putin kitsekesega?, aga need on pigem osa igapäevasest kultusest kui kampaaniast. Kas suured kampaaniad oleksidki muutnud midagi, kui Putini toetus oli enne valimisi ligi 70 protsenti ja järgmistel kandidaatidel alles alla 6 protsendi? ?Parem olemasolev keskmine kui tundmatu uus,? ütles vana naine, kes müüs Peterburi tänaval lilli. Siiski otsustasid nii mõnedki institutsionaalsed investorid ära oodata, et taasvalimisootus ka ametlikult täitub, enne kui portfelle täita. Nüüd, kui tulemused on teada, heidaks pilgu, kuhu institutsionaalsed investorid oma suuri ja hiigelsuuri investeeringuid paigutavad, sest enamik just nendest aktsiatest on tõusu esirinnas ja suurema likviidsusega.
Üks indeksitest, mida institutsionaalsed investorid järgivad on Morgan Stanley Capital Internationali indeks (MSCI). Venemaa börsilt kuuluvad indeksisse 9 aktsiat ? Jukos, Lukoil, Surgutneftegas, Tatneft, Gazprom, UES, Norilsk Nickel, Mosenergo, Rostelecom. Mitmed neist firmadest on omal alal maailma juhtivad, kuid nende hinnangud on vaid pool välismaa konkurentidest. Näiteks võib tuua Lukoili, mis toodab 2 protsenti maailma naftast ja mille reservid on maailma suurimate hulgas. Lukoili aktsia hinda ei anna sellegipoolest võrrelda tema välismaiste konkurentide ExxonMobili või ChevronTexacoga. Kõigi MSCIsse kuuluvate firmade aktsiad on tõusnud viimase aasta jooksul vähemalt 70%, samas kui Venemaa börsikauplemist kajastav indeks RTS on tõusnud ligi 50 protsenti. Poole aasta taguse seisuga olid Venemaa suurima turuväärtusega firmad Jukos, valitsuse Gazprom, Lukoil, Surgutneftegaz, Sibneft ja UES.
Venemaa aktsiaturgu iseloomustab kiire kasv ja madalad aktsiate hinnad. Majanduse kasv on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 7% ja noteeritud firmade keskmine p/e suhtarv on ligikaudu 5. Börsi kauplemisindeks RTS on tõusnud alates 1998. aasta majanduskriisist 750%. Kuigi Venemaa rahandusminister ja mõned muudki kohalikud on hoiatanud ülekuumenemise eest turul, usub enamik maailma analüütikuid, et kasvuruumi veel on. Venemaa ettevaatust tõlgendatakse soovina hoida hinnad mõistlikul tasemel, et oleks mugavam neisse osaliselt veel investeerimata pensionifondide raha investeerida ja teisest küljest proovitakse takistada ka suurt dollarite sissevoolu.
Eelmise aasta lõpus aktsiaturgu langetanud Jukose kriis on jäänud minevikku ja väikesed Jukose-uudised ei ole enam börsi suunda kõigutanud. Järgmiseks paanikaallikaks aktsiaturul võiks halvemal juhul olla järgmiste oligarhide arreteerimine. Uued süüdistused annaks otseselt märku suuremast nõiajahist ?erastajate? vastu (ehk ?ärastajate? vastu, nagu neid Venemaal kutsutakse) ja ärataks taas ellu vähetõenäolised natsionaliseerimisspekulatsioonid. Hetkel istub eelmise aasta lõpus arreteeritud Hodorkovski vanglas ja ootab oma süüdistust. Mille eest ta täpselt arreteeriti, jääb igaühe enda arvata. Mulle meeldib versioon, et Hodorkovski on vanglas lihtsustatult öeldes ülbuse pärast. Meenutuseks, et ta ostis maailma suurima naftavarudega Jukose väärtusega, mis on võrdne kümnendikuga selle käibest, makstes firma oma rahadega, jättes maksud maksmata, proovides seejärel müüa osa Jukosest mitmekümnekordse väärtusega välismaisele konkurendile. Turg võttis Hodorkovski juhtumit lõpuks erandjuhtumina ja ootab tasapisi presidendi paljulubatud amnestiat erastamisele.
Miks on see tähtis? Sest sama kartus puudutab praktiliselt kõiki suuremaid börsifirmasid. Enamik neid kuulub ühele või paarile oligarhile. Kuigi kartus võib olla asjatu, on see siiski reaalselt olemasolev oht, mida võimendab poliitiline risk reaalse võimu koondumisega ühe inimese kätte. Hoolimata sellest, et seda inimest peetakse liberaalseks autokraadiks, hirmutab siiski sõna ?autokraat? ja võimalus teha praktiliselt mida tahes. Duumavalimised tagasid Putini parteile üle kahe kolmandiku häältest, mis on piisav, et viia läbi muudatusi konstitutsioonis. Putin ise ütles huvitava lause seoses Jukose juhtumiga, et palub ?demokraatiat ilma paanikata?. Kuigi Venemaal on teatud määral demokraatia, ei teki vist seal kunagi klassikalises Euroopa mõistes demokraatiat. Samas ei ole seda ka teisel kiiresti kasvaval trenditurul Hiinas. Aga see ei ole takistanud suuri ja aina kasvavaid rahavoogusid Hiinasse nii otse kui ka portfelliinvesteeringutena. Läheb veel natuke aega, enne kui Venemaa valitsemisvorm konkretiseerub ja paanika kaob. Loodetavasti ei kao koos paanikaga kiire kasv.
Venemaa SKT on umbes 350 miljardit dollarit, samas kui USA ja Jaapani SKT on vastavalt 10 417 ja 3 979 miljardit.
- Reitinguagentuur Moody?s on tõstnud Venemaa krediidireitingu investeerimistasemele (investment grade).
- Venemaa börsi madalaim väärtus on olnud 38 punkti 1998 aastal ja suurim 688 punkti selle aasta 1. märtsil.
- Kolm aastat tagasi moodustasid naftafirmad kokku umbes 90 protsenti RTSist, kuid praegu on langenud osakaal 68 protsendile.
- Venemaa börsi turuväärtus oli eelmise aasta septembris 167 miljardit dollarit, mis on üsna täpselt sama kui Helsingi börsi väärtus.
- ?Kui nafta hind jääb stabiilseks, kuuekordistub indeks RTS aastaks 2010,? arvab Moskva Panga peaanalüütik Kirill Tremasov.
- Venemaa infoagentuur RusIndex ja Dow Jones on loonud uue Venemaa börsiindeksi Dow Jones Rusindex Titans 10, mis Dow Jonesi meelest korvab hetkel tähtsaima börsiindikaatori RTS.
- Venemaa keskmine palk oli eelmise aasta lõpus 5 600 rubla ehk umbes 2500 krooni.
Autor: Jaanika Heinsuo