Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlakirjad börsil: kellele ja milleks?
Ehkki alates reedest hakatakse börsil kauplema juba neljanda võlakirjaga, jääb veidi arusaamatuks nende börsil noteerimise mõte.
Alates reedest hakatakse Tallinna börsil kauplema Sampo Panga allutatud võlakirjadega. Noteerimisele kuulub 16 000 võlakirja emissiooni kogusuurusega 250 miljonit krooni. See on senistest emissioonidest suurim nii kogumahu kui ka väärtpaberite arvu poolest. Hansa Capitali ja Tallinna Sadama võlakirjaemissioonide maht on kummalgi 10 000 väärtpaberit ning 100 miljonit krooni. Eesti Posti emissiooni maht oli 35 miljonit krooni ja 3500 võlakirja.
Kokku saab alates reedest kaubelda 71 000 võlakirjaga, mille nimiväärtus ulatub 10 000 kroonist kuni 15 646 kroonini. Miks nendega börsil kaubeldakse, jääb mulle arusaamatuks. Börsil kauplemise eesmärk on minu arvates väikeinvestorite kaasamine. Võlakirjade nimiväärtused on aga täiesti selgelt väikeinvestorite jaoks liiga suured. Seda näitab ka börsi statistika.
Selle aasta kahe ja poole kuuga on võlakirjadega tehtud neli tehingut. Ka eilne päev ei olnud erandiks. Hoolimata sellest, et viimast päeva sai kaubelda intressiõiguslike võlakirjadega, mingit huvi nende vastu ei olnud. Tallinna Sadam maksab intressi 340,00 krooni iga võlakirja kohta.
Ka aktsiaturul olid hinnaliikumised eile marginaalsed, Merko Ehituse aktsia hinna 3,32protsendiline kukkumine langetas Äripäeva indeksit 0,75 protsenti, 990,41 punktini, Talse indeks kerkis 0,07 protsenti, 321,46 punktini.
Juhtivaktsiate hinnaliikumised olid aga mõõdukamad. Eesti Telekomi aktsia hind kerkis 0,52 protsenti, 120,95 kroonini, Hansapanga aktsia hind aga 0,13 protsendi võrra, 367,70 kroonini. Kolmas üle kolme miljoni krooni suuruse käibe teinud väärtpaber, Norma aktsia, langes 0,57 protsenti, 108,90 kroonini.
Kokku oli päevakäive 25 miljonit krooni, millest kauplemine Hansapanga aktsiaga andis 20,7 miljonit krooni ehk 17 protsenti, kauplemine Norma aktsiaga 1,96 miljonit krooni ehk 7,8 protsenti ja kauplemine Eesti Telekomi aktsiaga 1,7 miljonit krooni ehk 6,8 protsenti.