Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa avastab Eestit
?Huvi Eesti vastu on kasvanud viimase pooleteise aastaga, seda päev-päevalt,? lausus Prantsuse majandusesinduse ata?ee Vilja Noorits. Tema sõnul pakuvad ettevõtted kõige rohkem müüa oma toodangut, teiseks huvitavad firmasid avalikud enampakkumised ja riigihanked. Selle kohta paneb saatkond teabe üles oma välisministeeriumi infosüsteemi.
Hanked puudutavad valdavalt ehitust, infrastruktuuride rajamist ning ka kontseptsioonide väljatöötamist ? näiteks teeb Prantsuse konsultatsioonifirma Systra Tallinna transpordisüsteemi uuringut. ?Siiapoole on vaadanud ka telekom, kuid tundub, et nad on pidanud pettuma,? tõdes Noorits. ?See sektor on siin hästi arenenud ning välja tuleks pakkuda mõni uus teenus.?
Ata?ee sõnul on Prantsuse tööstusettevõtted otsinud Eestist allhanke võimalust, laiatarbekaupade tootjad importööre. Samas on jaekaubanduskontsernid Eestist mööda vaadanud. Mullu sügisel käis Eestis partnerit otsimas kümmekonnast jalatsitootjast koosnev delegatsioon, peagi on tulemas 10?15 lauanõude valmistajat.
Kuid ettevõtjatest rohkem külastavad hetkel Eestit ajakirjanikud, kes tavaliselt valgustavad Nooritsa sõnul peale oma konkreetse huvivaldkonna prantslastele Eestit ka laiemalt ? alates telekomisektorist, internetist ja e-valitsusest kuni ELi läbirääkimisteni.
Ajakirjanike arvukatele visiitidele viitas ka Saksa-Balti väliskaubanduskoja juhataja asetäitja Heiki Sirkel. Ühtlasi on tema sõnul viimasel ajal tuntav ettevõtjate huvi kasv nii Eesti kui ka teiste Balti riikide vastu, seda võrreldes kogu Ida- ja Kesk-Euroopa piirkonnaga.
?See on muidugi soovunelm, et suurema huviga seoses oleks kasvanud ka projektide arv ? seda ma küll ei saa kinnitada,? pidas Sirkel põhjendamatuks siinse meedia selleteemalist optimismi. Ta lisas, et kõigest hoolimata on Eesti ikkagi sama kategooria riik nagu T?ehhi, Poola või Ungari: ?See fakt, et Eesti saab ELi liikmeks, pole see, mis Saksa firma siia meelitaks?.
Sirkeli sõnul tunnevad Eesti vastu esimeses järjekorras huvi väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. ?Neil pole aga poliitilist ambitsiooni,? tõdes ta. ?Tegemist on väikeste äridega ? kes koob sukka, kes paneb põhku pallidesse.? Ja mõnikord pole Eestisse saabuvad Saksa piirkondlikud ettevõtjate delegatsioonid konkreetseid partnereid otsimas, vaid lihtsalt maaga tutvumas.
Suurbritannia saatkonna kaubanduse ja investeeringute osakonna teatel on viimase aastaga kasvanud eri valdkondade kohta tellitavate turuülevaadete arv ja ettevõtjate kokkusaamised. Samas tõdeti, et Briti investeeringute maht Eestisse on väike, põhiliseks on siiski kaubandustegevus. Ja neid ettevõtjaid, kes pärast Eesti-külastust edasist koostööd jätkab, on hinnanguliselt 5?10 protsenti.