Eesti ei tohi oma Iraagi-missiooni pikendada

Riigikogu riigikaitsekomisjon toetas eelmisel nädalal ühehäälselt valitsuse otsust pikendada Eesti kaitseväelaste viibimist Iraagis aasta võrra, suveni 2005. Eelnõu on läbinud esimese lugemise Riigikogus.

Äripäev on vastu Eesti otsusele pikendada meie üksuste Iraagi-missiooni - Eesti ei saa sellist otsust langetada, teadmata ÜRO ja NATO seisukohta.

Kaitseminister Margus Hanson on toonud missiooni pikendamise toetuseks järgmised argumendid. Esiteks, Ameerika Ühendriikide valitsus on esitanud Eestile palve pikendada osalust missioonil ?Iraagi vabadus?.

Ameerika Ühendriikide või Suurbritannia võimude soov ei ole toimetuse meelest piisav argument Eesti sõdurite kauemaks viibimiseks Bagdadis. Mullu kaitseväelasi Iraaki saates uskus Eesti, et sõja põhjused on just sellised, nagu väitsid Ameerika Ühendriigid ? Iraak omab massihävitusrelvi. Täna käivad juurdlused tollaste luureandmete õigsuse üle.

Teiseks, Hansoni sõnul valmistab ?ÜRO võib-olla juba praegu ette uut resolutsiooni?. Ministri ebakindlus süvendab veendumust, et Eesti on rajanud oma otsuse ?ehku? peale. Eesti kaitseväeüksused ESTPLA-7 ja CT-1 alustasid teenistust Iraagis möödunud aasta 20. juunil Riigikogu mandaadiga kuni aastaks. ÜRO Julgeolekunõukogu andis missioonile volitused mullu 16. oktoobril. Resolutsioonis märgitakse uue otsuse tegemist enne aasta möödumist. Uut resolutsiooni veel pole, ent meie valitsus eeldab juba ette, et ÜRO pikendab missiooni volituste tähtaega 20. juunini 2005.

ÜRO uue resolutsiooni sisu sõltub sellest, milliseks kujuneb olukord Iraagis, kas ja millal läheb võim üle Iraagi ajutisele valitsusele.

Praegu alluvad Eesti kaitseväelased Iraagis Eesti võimudele. Riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser tunnistas Riigikogus, et ?pärast selle aasta 1. juulit muutub teatud määral koalitsioonivägede õiguslik staatus sel missioonil?. Mikseri eeldusel jäävad koalitsiooniväed Iraaki vähemalt järgmise aasta lõpuni.

Ent siis juba Iraagi ajutise valitsuse seatud tingimustel. Meil pole ega saagi veel olla lepingut Iraagi ajutise valitsusega. Ent meie üksuste staatuse küsimust riigikaitsekomisjon muuseas ei arutanudki. Kolmandaks kinnitas Hanson Riigikogu ees esinedes, et Eesti on valmis jätkama rahvusvaheliste kohustuste täitmist Iraagis.

Eesti valmisolek tundub väljenduvat rohkem sõnades. Samas esinemises väitis minister, et Riigikogu otsus on vajalik ettevalmistuste alustamiseks.

Neljandaks. Ministri sõnul on võimalik, et missiooni kaasatakse NATO. See küsimus tuleb aga arutusele alles NATO tippkohtumisel juunis. Selleks ajaks on Eesti NATO liige. Seda enam tuleks ära oodata alliansi otsus.

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul ei tohi missiooni pikendamise küsimust siduda hinnangu andmisega USA või Suurbritannia tegevusele. Eesti Iraagi-üksuse mandaadi pikendamine näitab Eesti vastutustunnet, toonitas Mikser Riigikogus.

Kui me ei pikenda mandaati, ei näita see toimetuse meelest Eesti vastutustundetust, selja pööramist liitlastele. Vastupidi, kiirustades sellise otsusega, ruttab Eesti sündmustest ette. Diskuteerida võib küsimuse üle, kui missiooni volitusi pikendab ÜRO.

Autor: ÄP