Linnuvaatlus on hobi, sport ja teadus

Miks just linnud ega mitte mõni muu eluvorm? Linde näeb kõikjal ja samas on nende liigirikkus optimaalne. Eestis on nähtud üle 340 linnuliigi ? see on piisavalt vähe, et kohalikus linnustikus orienteeruda, ja samas piisavalt palju, et huvi tekitada. Lindude laul on looduses omalaadne nähtus ja igale liigile ainuomane, see aitab neid leida ja määrata. Lindude ränne on sündmus, mis toimub üle kogu maa ja ei jää kellelgi tähele panemata.

Linnuvaatlemisel on palju eri vorme ja igaüks leiab endale sobiva. Enamik inimesi naudib lihtsalt looduses liikumist ja lindude vaatlemist mingi kindla eesmärgita, kuid tegelikkuses on linnuhuviliste seltskond päris kirju. Elukutselisi linnu-uurijaid ehk ornitolooge on vähe ja nemad tegelevad kitsamate küsimustega kui lihtsalt lindude vaatlemine või loendus. Linnuharrastajad tegelevad lindudega hobi korras ja valivad ise, mis neid enam huvitab.

Viimasel ajal on levima hakanud linnuvaatlemise kõige sportlikum variant ? liikide kogumine. Eesmärgiks on siis näha võimalikult palju linnuliike. Võisteldakse ka selles, et kes näeb rohkem liike 24 tunni või aasta jooksul, ühe maakonna piires jne. Radikaalsemad linnumehed peavad ka unes nähtud liikide nimekirja ja Soomes on juba loodud klubi, kuhu kuuluvad inimesed, kes koguvad paljalt vaadeldud liike (st vaatleja peab olema vaatluse tegemise ajal aadamaülikonnas). Liiginimekirjade kogumise eri variante on lõpmatult. Eelkõige pakuvad pinget just haruldased liigid, mis siiakanti eksinud. Infot haruldaste linnuleidude kohta vahetavad linnusportlased mobiiltelefoni, kodulehe ja e-posti listide kaudu. Suuremad linnufännid võivad mõnda haruldust vaatama minna kas või lennukiga (eriti Inglismaal, kus vahemaad on pikad). Kogu linnuharrastus püsib aususe peal, mis võib kõrvaltvaatajale üsna imelik tunduda.

Eesti kõige kõvemal linnusportlasel on Eestis nähtud liikide nimekirjas hetkel 291 liiki. Linnuharrastajatelgi toimuvad oma võistlused ehk linnurallid ? mitu meeskonda üritab teatud aja jooksul leida kindlalt alalt teistest meeskondadest rohkem liike. Eestis on suurim linnuralli iga aasta toimuv soomlaste korraldatud Estonia Open, mis sel aastal toimus Hiiumaal.

Ka rõngastamine on põnev linnuhobi vorm. Rõngastamiseks peab inimene omama rõngastusluba ja olema hea linnutundja.

Mis varustus on linnuvaatlejale vajalik? Kõige olulisem linnuvaatleja töövahend on binokkel. Binokleid on saadaval laias valikus. Hinnad kõiguvad 800?25 000 krooni vahel. Kõige sobivamad on 7?10kordse suurendusega binoklid, sest neil on hea valgusjõud ja stabiilne pilt. Suurematel suurendustel hakkab pilt värisema. Ka zoomiga binoklid ei ole eriti hinnatud. Odavamatest mudelitest on parimad ehk vanad Vene binoklid. Teleskoobi muretsemine on kallim lõbu, kuid tõsisele linnufännile vajalik. Teleskoobid (koos statiiviga) maksavad suurusjärgus 15 000?40 000 krooni ja neidki on suur valik. Teleskoobi külge saab kinnitada ka digitaalkaameraid ja linde läbi teleskoobi filmida ja pildistada.

Lindude tundmaõppimisel ei saa hakkama ilma kirjanduseta. Välimäärajaidki on saadaval palju, hetkel küll mitte eestikeelseid, kuna viimase määraja tiraa? on läbi müüdud. Parim Euroopa lindude määraja on hetkel L. Svenssoni, K. Mullarney jt tehtud ?Bird Guide?, mida on saadaval paljudes Euroopa keeltes.

Igal linnuvaatlejal on ka vaatluspäevik, kuhu oma vaatlused üles märgitakse. Selleks sobib mõni taskusse mahtuv märkmik.

Eestis koondavad linnuhuvilisi mitmed organisatsioonid. Kõige olulisem neist on Eesti Ornitoloogia Ühing (EOU), mille liikmeks võib astuda igaüks, kel asja vastu huvi. EOÜ juhib mitmeid linnuprojekte, nagu toonekurgede pesade loendus, kevadine saabuvate rändlindude loendus, Eesti linnuatlase koostamine. Eesti linnuhuvilistel on internetis ka oma e-posti list.

Autor: Uku Paal