Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind langes möödunud nädalal
Nafta hind langes möödunud nädalal järsult pärast kerkimist 13 aasta kõrgeimale tasemele, sest Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on saatnud turgudele vastuolulisi signaale selle kohta, kas varem vastu võetud otsus toodangu kärpimise kohta viiakse ellu või mitte. Toodangukvootide kärpimine alates 1. aprillist oli mõeldud nõudluse tavapäraselt teises kvartalis toimuva kahanemise tasakaalustamiseks. Nüüd aga on juhtunud nii, et terroriohu kasvu ja Iisraeli-Palestiina konflikti süvenemise, aga ka Hiina majandusbuumi tõttu kerkinud nõudluse kasvust ajendatult on nafta hind kerkinud järsult ning nõudluse kahanemist esiotsa kusagilt ei paista. Reedel lisandus veel uudis, et USA valitus on pidamas läbirääkimisi, et veenda naftakartelli toodangut suurendama. Ajalehe Financial Times teatel võib nafta kõrge hind saada sügisestel presidendivalimistel saatuslikuks, arvestades seda, et autokütuste jaehinnad kerkisid USAs möödunud nädalal rekordkõrgele.
Nii kerkis nafta hind Rahvusvahelisel Naftabörsil Londonis möödunud nädalal 33,26 dollarini barrelist, mis reede õhtuks oli langenud 31,99 USDni.
Suurte analüüsikeskuste hinnangul jääb nafta hind kõrgeks kogu selleks aastaks. Bloombergi poolt läbi viidud küsitluse kohaselt jääb nafta selle aasta keskmiseks hinnaks 28,59 dollarit barrelist, mis on samaväärne eelmise aasta keskmisega.
Oluline hinnatõus pole samuti eriti tõenäoline. ?Selleks peaks olema mingisugune tarnekatkestus,? lausus Bloombergile Phil Flynn, kes ennustas küsitletutest selleks aastaks kõige kõrgemat nafta hinda. Rahvusvaheline Energeetikaagentuur ennustas selleks aastaks suurimat naftasaaduste tarbimise kasvu alates 1997. aastast.