Merks keeldus Läti jäähalli ehitamise lepingut allkirjastamast

?Meil ei olnud kindlust, et ehituse maksumuseks hinnatud 26 miljonit eurot (406,6 miljonit krooni) on realistlik hind ehituse lõpetamiseks,? ütles eile Äripäevale Merksi finantsdirektor Oskars Ozolins.

Isegi kui algselt 2006. a jäähoki maailmameistrivõistluste jaoks kavandatud multifunktsionaalsele jäähallile leitakse alternatiivne lahendus, pole kindel, kas ehitustöödega nõutud ajaks lõpule jõutaks, kirjutas Äripäeva sõsarleht Dienas Bizness.

Tuleval nädalal tuleb Lätti olukorraga tutvuma rahvusvahelise jäähokiföderatsiooni president Jan Ake Edvisson.

Veebruari lõpus alustas Merks firmaga SIA Multihalle läbirääkimisi 26 miljonit eurot maksva jäähalli ehitamiseks. Leping nägi ka ette, et Merks saab õiguse kasutada hokiareeni ümber jäävat maa-ala, mille omakorda Riia linnavalitsus rendib Multihallele. Allkirjastamise tähtaeg oli 31. märts.

Selgus aga, et Multihalle esitatud dokumendid olid puudulikud ja et tegelikud ehitamiskulud võivad kujuneda suuremaks, ütles Ozols. Seda enam, et Multihalle tahtis, et Merks võtaks üle osa arhitektuuri- ja konsultatsioonifirmade ees võetud kohustusi. Merks ei nõustunud ja leping jäi allkirjastamata.

Läti valitsus ja Riia linnavõimud püüavad kiiresti leida alternatiive, et rahvusvaheline spordiüritus siiski Riias toimuks. Nimetatud on jäähalli ehitust Lucavsalas, kus samuti oleks peatöövõtjaks Merks, ütles Ozols.

Ozolsi hinnangul nõuaks ehitus 18 kuud. Valmisolek 2006. a maiks eeldab aga otsuste ja kooskõlastuste tegemist kiirendatud tempos lähema kuu poolteise jooksul, ütles Ozols.

Läti hokiföderatsiooni hinnangul oleks võistluste ärajäämise korral kahju 1,43 miljardit Eesti krooni, rääkimata löögist Läti maine pihta.

Läti hotellide ja restoranide liidu juht Janis Jendiz leiab, et kahju oleks raske kokku lüüa. ?Siia ei kuulu üksi tulemata jäänud hokifännid ja turistid. Õnnestunud maailmameistrivõistlused oleksid Lätile hea reklaam ning tähendaks korduvaid külastusi.?

Läti instituudi juht Ojars Kalnins muretseb samuti Läti maine pärast. ?Suuremate investeerimisprojektide puhul oleks edaspidi raskem partnereid veenda, et Läti suudab oma osaga toime tulla,? ütles ta ajalehele Dagens Industri.