Vanast autost vabanemine on raskem kui kunagi varem

Kui veel mõni aeg tagasi kutsusid automüüjad ise rahvast üles n-ö vahetama oma vana auto uue vastu ehk tegema liisingu sissemakset vana autoga, siis tänaseks on olukord sealmaal, et enamik autofirmasid ei soovi hea meelega vana autot liisingu sissemaksena näha.

Kui ollaksegi nõus vana auto vastu võtma, siis pea poole odavamalt, kui omanik ise on rehkendanud. Näiteks hinnati 1993. aasta täiesti korras Nissan Primera ühes firmas 15 000, teises 20 000 krooni vääriliseks. Selle auto turuhind on keskmiselt 30 000?35 000 krooni, küsitakse ka 46 000, kõige odavam sama aasta Primera müügikuulutus oli 27 000kroonine. Tolle auto läbisõit oli aga üle veerand miljoni kilomeetri.

?Oleme soovitanud inimestel püüda vana auto ise maha müüa, nii saab ta ka kõige normaalsema hinna. Mõnel üksikul korral oleme teinud erandi ja aktsepteerinud vana masinat liisingu sissemaksena, kuid siis oleme selle auto ise BRCsse müüki andnud,? lausus ASi Kia Auto turundusjuht Eva-Pello Raudsik, kelle sõnul on nende peamiseks probleemiks pruugitud autode müügiplatsi puudumine.

Üheks peamiseks põhjuseks on aga ilmselge üleküllastumine pruugitud autodest. ASi Vilojett kasutatud autode müügikonsultant Andrus Peedimaa sõnul osteti 4?5 aastat tagasi kliendi auto sisse peaaegu turuhinnaga ning müüdi seejärel sama hinna eest edasi, kuna uue auto müügist saadav kasum kaalus tehingu üles. Täna on aga ka uute autode turul juba konkurents nii suur, et minimaalne müügikate ei anna enam selleks mänguruumi.

Ometi on Vilojett tema sõnul püüdnud ostjatele vastu tulla ja võtab võimaluse korral vana auto turustamise enda õlule.

?Turustuskanalite leidmine, reklaam, ettevalmistus müügiks, tehniline korrastamine ja muu nõuavad aga üksjagu kulutusi, mis mõjutavad suuresti sisseostetava auto hinda. Kokkuvõttes on kliendil siiski mugavam see töö meie hooleks jätta, sest need kulutused tuleb ka tal endal endal nii ehk naa teha,? selgitas Andrus Peedimaa.

ASi Korea Auto tegevdirektor Margus Mikk nendib, et tekkinud olukorda ilmestavad hästi kaks numbrit: kasutatud sõidukite import 2002. aastal, mis oli veidi alla 16 000 ning import 2003. aastal, mis oli ligi 27 000.

Samal ajal kasvas uute sõiduautode müük 2002. aastal 14 protsenti, 2003. aastal aga vaid 6 protsenti.

Lisaks on automüüjatel kohustused oma klientide ees. ?Kõik automüüjad on sõlminud tagasiostukohustusega liisinglepinguid aastatel 2001, 2002, 2003 ja käes on aeg, mil tuleb reaalselt neid kohustusi täitma hakata,? lausub Mikk.

2002. aasta oli liisingfirmadele edukas, sõlmiti palju lepinguid ja automüüjad lubasid suuri jääkväärtuseid lootuses, et turg hiljem neid autosid ka ostab ja müüb.

Aktsiisi kadumine tõi aga turule suure koguse madala hinnaga pruugitud sõidukeid ja turul olevad autod muutusid liiga kalliteks.

?Mida peab tegema aus automüüja olukorras, kus aasta äriideeks kuulutatakse nn hall autokaubandus, mis müüb ülisoodsa hinnaga uusi autosid, lubades garantiid, mis ei kehti,? on Mikk nördinud.

Seega peavad autoesindused, et üldse hinges püsida, tegema uue auto müügile allahindlust ja võtma samas tagasi liisingus oleva suhteliselt kõrge jääkväärtusega vana ja kasutatud auto.

Kui siia lisada veel uusi ja kulukaid kohustusi sisseostetavate autode näol, võiksid automüüjad varsti oma äri üldse lõpetada, on enamik müüjatest veendunud.

Tiit Lillipuu, ASi Info-Auto turundusdirektor:

Meil tekib pruugitud autode müügimeestel vähemalt kord päevas oma vana autot sissemaksuks pakkuvate klientidega diskussioon sellesama turuhinna pinnal. Praegusel momendil ? aprillis 2004 ? ületab pruugitud autode pakkumine Eestis tunduvalt nende nõudlust.

Enamaltjaolt kipub olema nii, et oma auto eest turuhinda sooviv klient on lapanud läbi mõned kuulutustelehed või müügipakkumised internetis ning neis leiduva info järgi kujundanud oma arusaama oma auto turuhinnast. Ja otse loomulikult lähtudes kõige kõrgemat hinda küsivatest kuulutajatest. Paraku teadvustamata seda, et tegemist on küsija hinna, mitte reaalsete tehinguhindadega, millega needsamad autod tegelikult kaubaks lähevad.

Niisamuti ei arvestata asjaolu, et liisingu sissemakseks minev pruugitud sõiduk muutub reaalseks rahaks liisingu sissemaksuna kohe, kui müügisaalis on toimunud tehing ? uus auto läheb kliendile, vana müüjale tagasi.

Kuid vaatamata kõigele tasub kliendil arvestada seda, et ta ei pea ühtegi päeva olema autota, kliendil ei tule oma raha, aega ega närve kulutada vana auto müümiseks ega registritoiminguteks. Tema ainus mure on oma pruugitud auto automüüja juurde kohale tuua ja uuega minema sõita.

Nii nagu igas muus äris on ka automüügis oluline kapitali käibe kiirus. Milline automüüja sooviks enda õuele pikki, kuid uut omanikku ootavate pruugitud autode ridu? Sissemaksuks võetavatele pruugitud autodele pakub müügifirma seetõttu tavapäraselt nn kiirmüügi hinda, mille baasilt saaks keskeltläbi paari kuu jooksul pruugitud auto jälle ringlusse lasta.

Teoreetiliselt oleks autofirmal kõige lihtsam keskenduda ainult uute autode müügile ja üldse loobuda pruugitud autodega tegelemisest, jättes kliendi mureks oma vana auto realiseerimise. Praktikas pole sellisel viisil tegutsemine siinsetele suurtele autofirmadele aga enam ammu mõeldav. 2003. aastal müüdi Info-Autos iga kolme uue sõiduki kohta üks pruugitud sõiduriist.

Inimesele, kes on nõuks võtnud liisida uus auto ning kasutada esmaseks sissemaksuks oma pruugitud sõiduriista, soovitaks suhtuda kuulutuslehtedes märgitud hindadesse suure reservatsiooniga. Seal on pahatihti tegemist soovunelmatega, kuhu on arvestatud priske tingimisvaru ning kõik see läbi korrutatud nn Tambovi koefitsiendiga.