Meil on aeg õppida Brüsseli mängureegleid

Eesti loovimisel Euroopa Liitu on peamist osa etendanud eliit ja kõik valitsused. Tavainimese silmis on EL koos oma kauge Brüsseli bürokraatia ja demokraatlikult aeglase otsustamisega vahepealsele liberaalsele arengule pigem piduriks kui tõukejõuks.

Eesti valitsuste senine tulemuslik tegutsemine ELi suunal ei tähenda, et sama taktika ta-gaks ettevõtjate ja talunike huvide eduka kaitsmise ka ELis olles. Nagu näitavad põhjanaabrite soomlaste pikaajalised kogemused, aitab rahvuslikke huve kõige paremini kaitsta valitsuste ja lobiorganisatsioonide tõhus koostöö. Nende edu torkab eriti silma rootslaste taustal, kellel see koostöö põrmugi nii hästi ei laabu.

ELi võib süüdistada keerukuses ja mõnikord vigades, kuid sellele vaatamata on seal ka kõige raskemates küsimustes võimalik kokku leppida, isegi kui selleks kulub arvatust rohkem aega, kinnitab üheksa-aastase lobitöökogemusega soomlane Seppo Kallio.

Kuid keerulises Brüsseli toimevõrgustikus tegutsev lobitegija on üksnes jäämäe tipp. Nende tegevuse toetajaks on tugevad huviorganisatsioonid, mis saavad tekkida tugevas ko-danikuühiskonnas, kus inimesed on ettevõtlikud ja valmis ühistegevuseks. Kahjuks tuleme ühiskonnast, kus igasugune altpoolt tulev algatuslikkus oli tabu, mis süvendas inimestes passiivsust ja tunde, et neist ei sõltu midagi. Ka uus aeg on soosinud rohkem omaette nokitsemist kui ühistegevust. Nii olemegi olukorras, kus ainult iga viies väikeettevõtja on liitunud organisatsiooniga, mis kaitseb tema huve. Põllumeeste seis on parem, aga ühe tõhusa organisatsiooni ? nagu soomlaste MTK ? asemel on nende jõud killustatud.

ELi mängureeglite kohaselt osalevad otsuste tegemises komisjon, nõukogu ja parlament. Kuigi nõukogu ehk liikmesriikide ministrid kinnitavad lõplikud otsused, on tegelikuks ELi ajutrustiks Brüsselis asuv Euroopa Komisjon, kust tulevad kõik seadusandlikud algatused ja mille pärast tuleb lobistidel just nimelt Brüsselis kohal olla. Selle tegevuse olulisust näitab 12 000 lobigrupi olemasolu.

Nagu ütleb ELis kuus aastat Soome põllumajandushuve kaitsnud Pekka Pesonen, algab rahvuslike huvide kaitsmine sellest hetkest, kui lobist saab haisu ninna komisjonis algatatavast seaduseelnõust. Sellest hetkest algab kontaktide otsimine ja seadusloome mõjutamine endale vajalikus suunas vajaliku võrgustiku kaudu. Sest kui seaduseelnõu komisjonist välja tuleb, on juba raske suuri muudatusi teha ning põhiliselt on tegu järelriisumisega.

Eesti algus pole olnud laita. Aivar Niinemägi oli kandidaatriikide põllumajandusorganisatsioonide esindajaist esimene, kes Brüsselis oma kontori avas. Tänu sellele on põllumajanduslobi katusorganisatsioonides COPA-COGECA Eesti probleemid hästi teada erinevalt näiteks Leedust, kes sellega pole võtnud vaevaks tegelda. Samuti on Brüsselis toimuvast selge ülevaade neljal Eesti põllumajandusorganisatsioonil, keda ta esindab.

Soome kuueliikmelise esinduse Brüsseli kulud maksavad kinni MTK jt Soome põllumajandusorganisatsioonid, kelle huve nad kaitsevad. Niinemäe kulude katmise on tänuväärselt võtnud esialgu enda kanda Eesti riik. Aga riigil ei ole selleks otsest kohustust, mistõttu eesti talunikel oleks soomlaste kombel vaja aru saada, et oma mehe Havannas pidamine on sama vajalik nagu iga muu investeering.

Samas peaks valitsus hoopis asjalikum olema Eesti esindajale vajaliku kaitse tagamisel. Belgia ja teiste riikide kehtestatud tööjõu vaba liikumise piirangute tõttu suhtub Brüssel Niinemäesse, kellel puudub diplomaatiline staatus, kui suvalisse õnneotsijasse ja jooksutab teda meeletus viisakadalipus, kus kõigele lisaks viisataotlused pidevalt ära kaotatakse. Võib arvata, missugust närvi- ja ajakulu see pingelise töö kõrvalt nõuab. Eesti saatkond ja välisministeerium laiutavad käsi, ehkki mees pole ju seikluseotsija, vaid riigi palgal vajaliku töö tegija.

Talunikest palju aeglasemad Brüsseli suunal tegutsejad on olnud Eesti ettevõtjad. Kui suuremaid firmasid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit jõuab esinduse avamiseni ilmselt tuleval aastal, siis väike- ja keskmistest ettevõtjatest on oma huve kaitsva organisatsiooniga ühinenud esialgu iga viies. Jah, loodetavasti ei võta Euroopa toimimise mõistmine ja kodanikuühiskonda jõudmine liiga kaua aega.