Tarbimine jäi alla sissetulekute kasvule

Anne Oja 06. aprill 2004, 00:00

Statistikaamet teatas eile, et mullu suurenes leibkonnaliikme kuu keskmine sissetulek 12 protsenti, samal ajal kui väljaminek kasvas vaid 3 protsenti.

Leibkonnaliikme kuu keskmine sissetulek oli mullu 2789 krooni ja väljaminek 2540 krooni. Suurim kuu keskmine netosissetulek oli lasteta tööealisel paaril, 4267 krooni inimese kohta.

Nii statistikaamet kui ka Eesti Pank käsitavad laenude tagasimaksmist kui säästmist.

Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri ütles, et kulutuste kasvu võis vähendada laenu tagasimaksete 30protsendiline kasv möödunud aastal. ?Jah, see on üks võimalus,? sõnas Lauri.

Aastaga suurenesid kõige enam kulutused sideteenustele ja transpordile. Sideteenustele kulutati 19 protsenti, transpordile 11 protsenti rohkem. Transpordikulutusi kasvatas kütuse hinna tõus.

Kõige kiiremini, enam kui viiendiku võrra, suurenesid aga kulutused tervishoiule, rohkem raha kulus ravimitele ja visiiditasudele.

Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand põhjendas suuremaid kulutusi ravimitele inimeste harjumusega osta varem kasutatud ravimeid.

Kuna eelmise aasta 1. jaanuaril hakkasid kehtima ravimite piirhinnad, loobus haigekassa kallimate samatoimeliste ravimite kompenseerimisest.

?Samas olid inimesed ja arstid harjunud kindlate ravimitega ning jätkasid piirhinnast kallimate ravimite välja kirjutamist ja ostmist, mille juures maksid inimesed ise osa soodustusest kinni,? selgitas Mand.

Piirhinna alla jääb alati kaks ühe ja sama toimega ravimit. ?Vahel ei pakkunud ka apteegid kallima ravimi asendamist sama toimeainega, kuid odavama ravimiga,? lisas Mand.

Et vähendada inimeste kulutusi, plaanib sotsiaalministeerium kohustada apteekreid ja arste pakkuma inimestele kõige odavamat sama toimega ravimit.

Eesti Panga ja statistikaameti tarbimisstatistika erineb rohkem kui kahekordselt.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi arvestatult kasvasid eratarbimiskulutused 2003. aastal 7,6%, leibkonnaliikme statistika kohaselt vaid 3,0%.

Eesti Panga majanduspoliitika osakonna juhataja Andres Saarniidu sõnul erines ka eratarbimiskulutuste maht enam kui 1,5 korda: SKP statistika kohaselt moodustasid eratarbimiskulutused kokku 65 446 mln krooni, mis teeb iga elaniku kohta 48 264 krooni, leibkonnaliikme statistika näitab kulutuste mahuks vaid 30 478 krooni aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing