Eestil on ELis Soomest parem positsioon

Esko Passila 16. aprill 2004, 00:00

Euroopa uue põhiseaduse jõustumine on kergendus kõigile uutele liitujaile, sest see eeldab haldussüsteemi selgemaks ja mõistetavamaks muutumist.

Kuigi Brüssel näib olevat kauge paik, mil ei tohiks olla asja meie õuele, on olukord Euroopa Liidus arenenud selles suunas, et isegi Soome seadusandlusest tuleb juba üle poole EList.

Probleemi selgitamiseks on põhjust küsida, miks EL sündis. EL loomise aluseks olid ikkagi majanduslikud põhjused. Euroopa elas üle oma jõu. Poliitikud üldiselt ei tunnista seda, aga Euroopa riigid hakkasid konkurentsivõimes alla jääma, sest heaolu oli hakatud kõikjal põhjendamatult välja jagama. Nagu laseks talvel püksi ? alguses on hea ja soe tunne, aga hetke pärast hakkab jäiselt külm.

Konkurentsivõimet tuli tõsta, kuid samas polnud poliitiliselt võimalik kiiresti muuta aastakümnete jooksul moodustunud struktuure. Et ära teha must töö ja parandada pika aja jooksul tehtud poliitilised vead, oli tarvis piisavalt kaugel asuvat ja võimalikult isikupäratut süsteemi. Selleks instrumendiks sobiski EL. Soome poliitikutel oli kerge süüdistada Brüsselit, kui vööd hakati koomale tõmbama. Soomes ei taheta seni tunnistada, et nii Soome kui ka suur osa EL riikidest on tegelikult üleminekuperioodi majandused, mis üritavad üle minna globaalsesse konkurentsikeskkonda.

Nii on Eesti ja Soome mõlemad üleminekumajandusega riigid, kuigi lähenevad uuele ühiskondlikule süsteemile erinevatest suundadest. Eesti ja teised uued liikmed on seejuures paremas positsioonis, sest saavad Skandinaaviamaade heaoluühiskondadest õppust võtta. Vanades Euroopa heaoluriikides on vanade struktuuride lõhkumisel suuri probleeme. Et uue süsteemi loomine ei läinud lihtsalt, on uue põhiseaduse sihiks on olukorda selgemaks muuta.

Põhiseaduses on sätted selgemad ja ukaasid loodetavasti Euroopa kodanikele lähedasemad. Endistest määrustest saavad Euroopa seadused ja direktiividest omakorda Euroopa raamseadused.

Oluline on ka otsustusprotsesse rahvusriikidele lähemale toomine ehk subsidiaarsuse põhimõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing