Kasumisse jõudnud Baltika veel ei hõiska

Peeter Raidla 26. aprill 2004, 00:00

Läinud nädalal avaldatud 2004. aasta I kvartali tulemustest vaatab üle hulga aja vastu küll väike, aga siiski kasum ? ligi 0,6 miljonit krooni. Et Baltika Grupi käive ja ärikulud olid enam-vähem võrdsed, mängisid kasumi teenimisel otsustavat rolli valuutakursi muutused.

?Selle taga on tugevnev dollar, millega on meie turgudest seotud Poola, Ukraina ja Läti,? selgitas Baltika finantsdirektor Ülle Järv ning lisas: ?Aasta on alanud plaanipäraselt, kuid me oleme otsustanud, et praegu me mingeid prognoose ei avalda.?

Jaekaubanduse osa käibes, millele Baltika viimasel ajal järjest suuremat rõhku paneb, jäi küll eelmise aasta keskmisele alla, ent ületas veidi eelmise aasta I kvartali näitajat.

?Põhjus on meie sesoonses tegevuses. Eelmisel aastal kasvas meie jaekaubandussüsteem peaaegu igal kuul, mis tõstis ka aasta keskmist,? sõnas Järv. ?Lisaks avaldab siin mõju asjaolu, et esimeses kvartalis on hulgimüügi maht suurem kui tavaliselt. Sellest ka hulgimüügipartnerite kasvanud võlad meile. Midagi erakorralist selles ei ole. Samas jaemüügi osa meil päris kindlasti kasvab.?

Baltika kvartaliaruandest torkab silma, et kui pikaajaline võlakohustus on jäänud aastavahetusega võrreldes samaks, siis lühiajalised kohustused on kasvanud 8 miljoni krooni võrra, sealhulgas maksuvõlg ligi 3 miljonit krooni. Maksuameti andmeil oli bilansijärgsel päeval, käesoleva aasta 1. aprillil, Baltika maksuvõlg viimase viie aasta suurim, ulatudes üle 2,3 miljoni krooni.

?Pikaajalist maksuvõlga meil kohe kindlasti ei ole. Maksude tasumine võib pisut viibida,? kinnitas Ülle Järv.

Küsimusele, kas ei peitu maksuvõla kasvamise põhjus selles, et vaba raha napib, vastas Baltika finantsdirektor: ?Sellega see nüüd küll otseselt seotud ei ole. Tasub vaadata, kui palju meile võlgu ollakse. Ma ei väida, et meie rahaseis nüüd väga roosiline oleks, kuid selle põhjuseks pole kindlasti vaba raha nappus. Ka pole meil olnud probleeme pangalaenu tasumisega ja ka töötajatele palga maksmisega.?

Tööjõukulude pidevat kasvu eelmisel aastal põhjendas Ülle Järv järjest uute kaupluste avamisega. Aastaga on juurde tulnud kaheksa kauplust ning nende arv on kasvanud tänaseks 76ni. Ja see kasvab kohe veelgi.

Reedel teatas Baltika 50,1% osaluse omandamisest Venemaa jaeturul tegutsevas ettevõttes Baltman RUS.

Ettevõte juhib kaheksat Moskvas ja Peterburis Baltika kaubamärke müüvat kauplust.

Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi kinnitusel alustab ettevõtte sellega oma planeeritud sisenemist Vene jaeturule. Ostuleping näeb ette veel ka võimalust omandada osalus samasse ketti kuuluvas Siberi-Uurali piirkonna jaeettevõttes.

?Oleme Vene turul töötanud juba 10 aastat. Seni oleme olnud küll hulgipartnerid. Ent me poleks jaeettevõttes osalust omandanud, kui oleksime seda riski suureks pidanud,? tunnistas Baltika finantsdirektor Ülle Järv. ?Senistest turgudest on kõige nõrgem olnud ikkagi Poola.?

Eesti ühinemine ELiga tähendab Baltikale eskätt tollimaksu lisandumist kolmandatest riikidest imporditavale kaubale. Baltika impordimaade esirinnas on aga just Hiina ja Türgi.

?Me üritame kõigepealt muuta oma toote valikut ehk siis leida odavamaid tooteid,? pakkus Järv välja ühe lahendustee.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing