Eesti kui väärtuslik lüli USA ja Venemaa vahel

Eesti ja USA majandussuhteid on seni varjutanud USA?Vene suhted. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist uskusid paljud, et regiooni majandusliidriks kujuneb ikkagi Venemaa. Kuid kolmteist aastat hiljem on Balti riigid ühinemas Euroopa Liiduga ja Venemaa majandus ei ole veel stabiilsust saavutanud.

Eesti on väike riik ja Eesti?USA majandussuhted pole iialgi olnud ühegi USA valitsuse prioriteet. Ent tundub, et need prioriteedid on esimest korda ajaloos muutumas.

Eesti on väga edukalt ümber struktureerinud oma majanduse ja rahvusvahelise suhtluse. Hämmastav, et vaid kümmekond aastat tagasi oli Eesti Nõukogude Liidu osa ja siinsel majandusturul domineerisid suured riiklikud tehased ja kolhoosid, kui praegu on Eesti maailma ühe kõige kiiremini areneva majandusega riik.

Venemaa areng on olnud oodatust aeglasem: ta on jäänud väga palju maha oma majanduse ümberorganiseerimisel. Toodang on nii suure riigi kohta väga väike, elatustaseme tõus oodatust aeglasem. Suur osa ettevõtlusest tugineb vahetuskaubandusele. Enamus Vene ettevõtteid närbub ressursipuuduses. Venemaa on köitnud peamiselt välisinvesteeringuid, mis on suunatud suurtele organisatsioonidele vähestel valitud aladel, suurem osa investeeringuid on läinud Moskvasse ja Peterburi. Väiksemad investorid jäävad eemale, tundmata kaua suletud olnud keskkonda. Ebakindlus ja vähene teadmine Venemaa majandusest ja poliitikast hoiab paljusid ettevõtteid eemal.

Maailma kõige suurema majandusega riigi USA jaoks võiks Eesti Venemaa varjust välja tulla, kasutades oma senist edu. NATO ja ELi liikmeks olemine annab ühele väikeriigile USA ettevõtete silmis usaldusväärsust ja stabiilsust väga palju juurde.

Eesti peaks kasutama oma arvestatavat kogemust tööstuse ja ettevõtete reorganiseerimisel ning toetama väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Eesti positsioon on sarnane Austria omale külma sõja ajal. Väga paljud USA firmad kasutasid Austriat hüppelauana Ida-Euroopa turule sisenemisel. Nad kasutasid Austria geograafilist ja sotsiaalset lähedust Ida-Euroopale, kus Austrial oli ikka veel palju isiklikke suhteid.

Lääne ettevõtted rajasid tütarettevõtted ja filiaalid Viini eesmärgiga liikuda edasi tollasesse T?ehhoslovakkiasse, Poola, Ungarisse. Nad kasutasid teadmisi, mis olid kohalikel Ida-Euroopas tänu ajaloolistele sidemetele ning kunagisele Austria-Ungari keisririigile.

Praegu on piir Ida ja Lääne vahel tunduvalt nihkunud. Sarnaselt Austriale võiks nüüd Eesti olla üheks otsaks Vene turule siseneda soovivatele USA firmadele. Eriti just neile, keda huvitab Loode-Venemaa. Paljudel Eesti venelastel ning eestlastel endilgi on sugulasi ja seeläbi palju isiklikke kontakte: Eestil ja Loode-Venemaal on väga tugev inimlik side. Eesti ettevõtetel on väärtuslikke teadmisi ja kogemusi Vene turul tegutsemisest. Venemaa ettevõtlus seisab vastakuti ressursipuudusega, mis tähendab eelkõige tehnoloogia, kapitali ja oskustööjõu nappust. Nende juurdepääs koolitusele, oskusteabele ja kapitalile on tugevalt piiratud. Eesti võiks muutuda väärtuslikuks ühenduslüliks USA investorite ja investeerimisvõimaluste ning Venemaa vahel. Eesti infrastruktuur ning kohaliku äri tundmine on saanud suurepäraseks baasiks ettevõtetele, mis tahavad laieneda Venemaale.

Autor: Robert Mikecz