Eratunnid sobivad keeles edasijõudnud juhtidele

Sigrid Suu 04. mai 2004, 00:00

Individuaalõpet kasutavad Multilingua Keelekeskuse juhataja Malle Nei sõnul enam firmajuhid, kes tahavad õppida üksi, ainult koos õpetajaga. Seda suuresti seetõttu, et juhid on sageli hõivatud ning ei saa kaks korda nädalas kindlal ajal keeltekoolis käia.

Samas ei sobi individuaalõpe aga algajale, kuna õpetaja pole keeleõppeks võrdne partner. Kasulikum on alustada grupis, kus on kaks-kolm inimest.

Individuaalõpe on otstarbekam edasijõudnutele, näiteks sobib see juhile, kes oskab võõrkeeles rääkida, kuid teeb grammatikavigu. Sel juhul õpetaja abistab individuaalselt vigadest õppimisel, selgitab EMI Keelekeskuse juhatuse esimees Anu Kaarneem.

Mida aasta edasi, seda populaarsemad on keelekümbluskursused keele loomulikus keskkonnas. Pakutakse paar nädalat kestvaid kursusi erinevatel teemadel. International Language Service?i administratiivjuhi Maris Veeremäe sõnul käivad välismaal keelt õppimas nii eraisikud kui ka firmajuhid.

?Kas saata firma töötajad keelekoolitusele keeltekooli või tellida õpetaja eriprogrammiga firmasse, sõltub keeleõppe vajadusest,? räägib Veeremäe.

Keelefirmas avatud grupis antakse üldist õpet, kui aga töötajatel on vaja spetsiifilist koolitust, näiteks suhtlemisel välispartneritega ning ärialastel reisidel, tasuks tellida koolitaja firmasse.

Esmalt analüüsitakse keeleõppe vajadusi ja eesmärke, koostatakse sobilik programm ning tehakse keeletest, selekteerimaks õppijad gruppidesse. Koolituse läbiviimiseks on hea, kui firmal on tehnilisi vahendeid ? tahvel, makk, video ?, kuid neid saab ka koolitaja käest.

Kui firma asub näiteks Laagris ning tosin inimest on vaja kesklinna koolitusele saata, siis on mõttekam kutsuda õpetaja firmasse, arvab Anu Kaarneem.

Malle Nei sõnul on Multilingua Keelekeskuses üsna levinud tööalase suhtluskeele kursused, mis hõlmavad kontoritöös laiemalt kasutatavaid suhtlusviise ? telefoni ja e-posti teel suhtlemine ning koosolekute pidamine.

Levinumad on tööalase inglise, vene ja ka soome suhtluskeele kursused. Aina enam koguvad populaarsust just tööalase vene suhtluskeele kursused, seda vajavad tööst sõltuvalt eelkõige klienditeenindajad, kindlustus- ja pangandusala inimesed.

Multilinguas pakutakse ka Euroopa integratsiooni kursuseid nii inglise, saksa kui ka prantsuse keeles. Samuti korraldatakse erialakeele koolitusi raamatupidajatele, turundusspetsialistidele, sekretäridele ja juhiabidele. Huviliste mitte väga suure hulga põhjuseks peab Nei kursuste raskust ja spetsiifilisust, mis eeldab vähemasti kesktasemel keeleoskust.

EMI Keelekeskusest on erialakeele kursusi tellitud nii pangatöötajatele kui ka juristidele. International Language Service?is on korraldatud avatud kursusi erinevate firmade sekretäridele, raamatupidajatele, müügijuhtidele, kuigi eelistatult tehakse erialakoolitusi ikka firma tellimusel.

?Töö spetsiifikast lähtuvalt peab arvestama, et tippjuht suhtleb oma töös teisel tasandil kui sekretär, ning seetõttu on neile ka soovitatav erinev koolitus,? selgitab Maris Veeremäe.

Õppijate arvu järgi liigitatakse gruppe järgmiselt: eraõpe üks-kaks inimest, minigrupp kolm-neli inimest ning grupp viis ja enam õppijat.

Kursuse pikkus sõltub firma soovidest ja vajadustest. Firmadel on võimalik tellida ka väljasõidukursuseid, kuid viimasel ajal on nende populaarsus vähenenud, kuna enam hinnatakse siiski pikemaajalisi kursusi nende suurema kasu tõttu.

Nädalalõpukursused on Veeremäe sõnul mõttekamad, kui valmistutakse näiteks konverentsiks.

Nei hinnangul on praegu kõige levinumad tavakursused, mis kestavad pikemat aega ning toimuvad kaks korda nädalas, sest inimesed on aru saanud, et keelt kiiresti ei õpi ning pikemaajalisel keeleõppel parim toime.

Multilinguas kasutatakse kommunikatiivset keeleõppe meetodit, mille eesmärk on õppida suhtlema võõrkeeles ? arendada suulist eneseväljendusoskust, kuulamise ja rääkimise osaoskust.

International Language Service?is kasutatakse samuti kommunikatiivset meetodit, kus põhirõhk on aktiivsel suhtlemisel, rollimängudel ning paaristööl. Aktiivsem pool on õpilane, rääkimist on rohkem, kirjutamist ning kuulamist vähem.

EMI Keelekeskuses kasutatakse traditsioonilist õppemeetodit, mille põhimõte on, et mida kauem õpid, seda paremini oskad.

Korraldatakse ka intensiivkursuseid, kuid need pole Kaarneeme sõnul enam nii populaarsed. Iga kevadise poolaasta järel tehakse aga kursuslastele lõpetuseks intensiivõppe keelelaager, kus korratakse õpitut.

Multilingua Keelekeskuses on enamik õpetajaid eestlased, kuid leidub ka teisest rahvusest õpetajaid, näiteks kõigil vene keele õpetajail on emakeel vene keel.

?Kindlasti on keele kuulamise ja häälduse perfektsuse osas native speaker hea, kuid meie jaoks ei ole see prioriteet. Olulisem on, et õpetaja oskaks õpetada, omaks vastavat koolitust ning oskaks vaadata õppeprotsessi ka õpilase seisukohast,? arvab Nei.

EMI Keelekeskusese juhatuse esimehe Anu Kaarneeme sõnul on kohalikud õpetajad piisavalt head ja hästi koolitatud, kuigi neil on samuti mõned välismaalasest õpetajad, kes tegelevad pigem edasijõudnutega.

International Language Service?i keeltekoolis on kõik õpetajad välismaalased. Sellisel juhul on õpe efektiivsem, pealegi õpitakse kuulama hääldust ja erinevaid aktsente, usub Veeremäe.

  • Aita Taiger, TPÜ Keelekeskuse inglise keele õppejõud:
    Eestis on neli levinumat keeleõppe meetodit. Keeltekoolides kasutatakse sageli kombineeritud meetodit erinevate meetodite elementidega, mis muudab keeleõppe mitmekesiseks ning efektiivseks. Erinevate meetodite efektiivsus sõltub eelkõige õppija eesmärkidest ning motivatsioonist, samas ka kursuse pikkusest.

- Sugestiivõpe põhineb humanistlikul sugestopeedia meetodil. Õpe näeb välja nii, et õppijad istuvad ringis ümber õpetaja ning tehakse palju suulist tööd, dialooge, vestlusi. Huvitav on ka see, et õppijale antakse teine identiteet ? nimi ja elulugu. Õppetöö kulgeb mänguliselt, tegeletakse näitlemisega ning kasutatakse ka muusikat. Sugestiivõpe toimub intensiivselt ning küllaltki lühiajaliselt ? 1?2 kuud.

Sugestiivõpe sobib hästi varem õpitu ja suhtlemisoskuste värskendamiseks, näiteks enne välisreisi. Sugestiivmeetodit peetakse üsna efektiivseks, kuid õppijad on ka väitnud, et selle meetodiga õpib kiiresti, kuid õpitu läheb ka kiiresti meelest.

- Intensiivõpe tähendab palju tunde ja suurt hulka informatsiooni vähese aja jooksul. Intensiivõpe pole eraldi meetod, vaid kuulub sugestopeedia alla.

- Kommunikatiivse meetodi puhul pannakse samuti suurt rõhku suhtlemise arendamisele, kuid õpetamisviisid pole nii rangelt piiritletud kui sugestiivõppe puhul. Õpetaja suunava rolli kõrval on oluline, et õppijad saaksid väljendada õpitavas keeles oma mõtteid, korrektne grammatika on selle juures teisejärguline. Grammatikat õpitakse samuti ning seda nimetatakse sealjuures akommunikatiivseks meetodiks.

Kommunikatiivset keeleõppe meetodit kasutatakse enamjaolt pikaajalise õppetsükli puhul.

- Traditsioonilise meetodi puhul lähenetakse keeleõppele grammatilise tõlke kaudu, õpitakse nii grammatikat kui ka tõlkimist. Selle meetodi järgi õpetati 19. sajandil. Tänapäeval ei ole see meetod enam domineeriv, kuid koolides seda siiski kasutatakse.

- Audiolingvistiline meetod on küllaltki vana meetod, mis põhineb kuulamisel, vestlemisel ja dialoogil. Õppimist alustatakse kuulamisest, järgnevad kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Õppimise käigus püütakse imiteerida vestlemist, koostades dialooge.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing