Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ruut pürib börsile

Liis Kängsepp 05. mai 2004, 00:00

Talvel seega on ideid ettevõttes tavalisest enam, sest õues on külm seista, naeravad Ruudu taga seisva OÜ Eetriüksus peaprodutsent Olavi Paide, finantsjuht Kurmet Ojamaa ja üks omanikest Tõnis Haavel, kelle nimi seostub eestlastele pigem investeerimispangaga LHV. Tegelikult töötajaid muidugi maja ette rivvi ei seata, Ruutu liigutavatele meestele meeldib lihtsalt pisut iroonilist ja omamoodi ärapanijalikku nalja visata. Nii räägib finantsjuht Ojamaa veel sellest, kuidas nad endale töötajaid leiavad võrguga metsast ja merest püüdes ning nende viimase aja ühe suurima pettumuse valmistas film ?Vanad ja kobedad saavad jalad alla?, mis ei kogunud Ameerikas esimesel linastusnädalal miljonit vaatajat.

?Kui vaja on, tuleb ära panna,? teatab Paide tõsise näoga. ?Meil on oma formaat sellele isegi välja mõeldud,? viitab mees populaarsele saatele ?Ärapanija?, mida Ruut toodab.

Iroonilise naljana ei mõju aga see, et Ruut on üks vähestest (et mitte öelda ainus) ?börsipääsukese? rubriigis kajastatavatest firmadest, kes peab tõesti plaani tulevikus börsile jõuda ja julgeb seda ka välja öelda.

?Ruudul pole eesmärgiks olla sama tuntud kui Coca-Cola bränd, samas pole me ka nii tundmatud, et mitte nelja aasta pärast börsil olla,? tulistab Paide, toetades Haaveli ideed Ruut 2008. aastaks börsile viia. ?Börs on vahend ettevõtte tugevdamiseks,? teatab Haavel. ?Börsile minek näitab, et eesmärgid on kaugemale seatud, kui et üks hooaeg on vaja lõpuni saada. Börs on pigem vahend kui eesmärk.?

Börsile minek on ettevõtte jaoks tulevikuperspektiiv. Haaveli hinnangul on hetkel firma liiga väike ning mahtu tegutsemiseks on vähe ? enne börsile minekut tuleks vallutada vähemalt Baltimaad. Ruudu põhimure on see, kuidas liiga kiiret arengut ohjata.

?Mõnikord firma liigub kiiremini kui turg,? laiutab Haavel käsi. Nelja tegevusaasta jooksul on Ruudu käive kasvanud 20 korda, avatud on uusi osakondi ning alustatud uusi suurprojekte. Tänavu on prioriteetideks ekspordipotentsiaali kasvatamine, kõiki kolme Balti riiki katva ettevõtte ülesehitamine ja uute strateegiliste partnerite kaasamine. Koostööd tehakse lähinaabrite soomlaste ja lätlastega, Ruudu teenuseid on tellinud aga ka prantslased.

Kiire arengu taustal mõeldaksegi Ruudus rohkem sellele, kuidas oma äri naaberriikidesse laiendada ning inimeste alateadvusest vahvamaid ideid kätte saada. ?Meie töö on info kogumine ja selle arusaadavasse keelde panemine,? defineerib Haavel. ?Meediatoodangufirmasid, kellel pole ühtegi ideed, on maailmas börsidel küll ja küll,? lisab ta. ?Ühtegi edutut projekti me ei lubagi,? sõnab Paide. ?Kui vaja, suudame juhtme seinast ka välja tõmmata,? lisab Haavel, viidates, et teinekord jäetakse mõni projekt üsna algusjärgus seisma ja riiulile oma õiget aega ootama.

Ruut on Eesti suurim produktsioonifirma, mis tegutseb pea kõikidel audiovisuaaltööstuse aladel. Toodetakse televisioonisaateid, tehakse mängu- ja dokumentaalfilme, reklaamfilme ning pakutakse muid audiovisuaalseid teenuseid. 2000. aastal alustas Ruut teletootmisfirmana, esimesed eetris käinud saated olid ?Kahvel?, selle venekeelne analoog ?Sputnik? ning tänaseni ETV ekraanil olev ?Teletaip?.

Ruudu asutajateks olid Kiur Aarma ja Tõnis Haavel. Peagi liitusid Ruuduga Monika Vichmann ning telesaadete tootmisega tegelenud Kaupo Karelson ja Rando Pettai.

Telehooajal 2003/2004 on Ruudu teleosakonnas tootmises 10 sarisaadet (?Ärapanija?, ?Mamma mia?, ?Tähed muusikas?, ?Õpetajate tuba?, ?Ruudumäng?, ?Vana aja asjad?, ?Teletaip?, ?Laulukarussell?, ?Koosolek?, ?Õige valik?). Varasematel hooaegaedel on Ruudust teiste seas eetrisse jõudnud ?Robinson?, ?Farm?, ?A4?.

2002. aastal alustati mängu- ja dokumentaalfilmide tootmisega, esimese mängufilmina valminud ?Vanad ja kobedad saavad jalad alla? oli eelmisel aastal vaadatuim Eesti film. Esimesed dokumentaalfilmid valmisid 2003. aasta alguses. Praegu on tootmises kolm mängu- ja kolm dokumentaalfilmi.

Täna on Ruudus üle 30 püsitöötaja, lisaks üle saja projektipõhise töötaja.

Allikas: www.ruut.com

  • Raivo Lugima, OÜ Filmimees juhataja, konkurent:
    Eestis on üldiselt börsiettevõtteid vähe, eriti kui võrrelda börsiettevõtete arvu selle arvuga, palju äriregistris firmasid kirjas on. Ma pole päris kindel, et just teletootja peaks börsil olema ja Filmimehes praegu küll selliseid mõtteid ei ole, aeg ei ole veel küps. Ausalt öeldes tundub ka natuke naljakas mõte, et teeme kuut telesaadet ja siis börsile. Ma tean, et Ruudul on suuri plaane ja need ei seostu ainult televisiooniga. Võib-olla nad näevad suurt tulevikku mängufilmide tootmises või plaanivad ehitada välja meediakontserni. Üldiselt saame omavahel hästi läbi ja pigem on hea, kui on keegi, kellega end võrrelda. Kui kokku saame, siis loomulikult võtame ka koos ühe õlle.

  • Romet Kreek, toimetaja-analüütik:
    Ruut on esimene julge firma, kes räägib börsile minekust koos konkreetse tähtajaga. Kino- või filmistuudioid on üle maailma börsidel päris arvukalt.

Filmistuudiotel on börsinduse ajaloos täita kaalukas roll. Raadio- ja autotootjate kõrval oli tegu uue tehnoloogia rakendajatega, kes vedasid 1920. aastate börsibuumi nagu enne aastatuhande vahetust TMT (telekommunikatsioon, meedia ja tehnoloogia) ettevõtted. See aeg oli firmadele kuldne, kuna nad olid iga päev aktsionäride jututeemaks ja meedias kajastatud. Ka investoritele oli see hea teenimisaeg. Pärast pole selle valdkonna firmad enam börsil nii suurt edu saavutanud.

Ruudul on ambitsioon enne börsile minekut vallutada Baltimaad, sest praegu näivad omanikele firma mahud liiga väikesed. Filmistuudiod on päris kapitalimahukad projektipõhised ettevõtmised, kus motiveeritud töötajate roll on väga suur. Kui mõni võtmeinimene (tehniline töötaja, tippnäitleja) lahkub, võib see kaasa tuua kogu projekti ebaõnnestumise. Mulle ei meenu, et hiiglaslikke honorare teenivad USA filmistaarid saaksid mõnes filmis osalemise või saate tegemise eest firma aktsiaid või optsioone. Aktsiaid võiks kaaluda motivaatorina. Kuigi aktsia hinna liikumisel ja ettevõtte majandustulemuste vahel on väga nõrk seos, võib firma edu puhul eeldada aktsia hinna tõusu. See võimaldaks töötajaid palga maksmisest odavamalt motiveerida ja neid paremini firma külge kinnitada. Sel juhul võidaksid nii töötajad kui ka omanikud ? aktsionärid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:25
Otsi:

Ava täpsem otsing