Soome pingutab konkurentsivõime nimel

Tõnis Arnover 06. mai 2004, 00:00

Soome edu tugevate külgede arendamisel on eriti silmatorkav Iirimaa taustal. Iirimaa, mis soodsa maksupoliitika abil oli ELis loonud eduka ettevõtluskliima ja kiire majanduskasvu, oli lasknud end sellest uinutada ja jätnud teadus- ja arenduskulud unarule. Alles siis, kui IT-sektori kriis oli valusalt ettevõtteid tabanud, otsustati teadus- ja arenduskulusid viis korda suurendada.

Soome kulutas eelmisel aastal teadus- ja arendustegevusele (T&A) 76,7 miljardit krooni, mis moodustab sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 3,43%. Pea kaks kolmandikku summast tuli firmadelt, kolmandik riigieelarvest ning 3% EList ja muudest välisallikatest.

90ndate aastate alguses, kui Soome oli sügavas majanduskriisis ja kulutas T&A-le ligi poole vähem raha, algas infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektori tormiline tõus. Nokia eestvedamisel suurendas sektor uurimiskulusid üle kümne protsendi aastas.

Et tagada majanduse tasakaalustatud arengut, otsustas valitsus omalt poolt suurendada aastail 1996?1999 avaliku sektori panust teadus- ja arendustegevusse veerandi võrra, rääkis Soome teadus- ja tehnoloogianõukogu liige Esko-Olavi Seppälä.

Avaliku sektori raha põhiline jaotaja on Tekes ehk tehnoloogia arenduskeskus. Selleks jagab ta aastas üle 6 miljardi krooni, rääkis Tekesi strateegilise kommunikatsiooni juht Jari Romanainen. Tekesi eksperdid valivad firmade konkureerivate projektide seast rahastamiseks välja parimad. Keskmiselt on Tekesi panus firmade arendusprojektis umbes 40%.

Romanainen selgitas, et kui varem pööras Tekes põhitähelepanu firmade tehnoloogilisele arendamisele, siis nüüd püütakse neid abistada ka uute tehnoloogiliste toodete turule aitamisel ja rahvusvahelistumisel.

?Rusikareegli kohaselt annab Tekesi mängu pandud miljon eurot üldjuhul firmale 20?30 miljonit eurot lisakäivet, millest lõviosa läheb ekspordiks,? ütles ta.

Peale firmade läheb osa Soome teadusrahast Soome akadeemia ja Tekesi kaudu ülikoolidele ülduuringuteks ja teadlaste ettevalmistamiseks ning uurimisasutuste toetamiseks. Suurim neist on tehnoloogiauurimiskeskus VTT, kus töötab ligi 3000 inimest, ütles projektijuht Torsti Loikkanen.

VTT on loonud Euroopas ainulaadse innovatsiooniandmepanga SFINNO, mis sisaldab teavet kõigi Soomes aastail 1945?2003 loodud enam kui 3000 innovatsiooni kohta.

VTT üks uurimissuundi on prognoosida tehnoloogia arengut aastakümnete taha. ?See on väga tähtis, sest Soome ei saa rajada oma tulevikku ainult Nokiale, vaid peab tagama võimalikult mitmekülgse arengu,? ütles Mika Naumanen, kelle juhtimisel on loodud uus tehnoloogiabaromeeter. Baromeeter püüab näidata, kui edukad on Soome jt arenenud riigid uue tehnoloogia rakendamisel, kui nad liiguvad infoühiskonnast teadmusühiskonda.

?Üllataval kombel,? ütles Mika Naumanen, ?on kõige tublimad Taani, Holland ja USA, kes oskavad teadus- ja arendustegevusse väiksema panustamisega saavutada perspektiivis paremaid tulemusi kui Rootsi, Soome ja Jaapan.?

Soome majanduse kolm tugisammast on metsatööstus, infotehnoloogia ja telekom ning metallitööstus, kus nii Soome firmad kui ka nende teadus- ja arendustegevuse uuringud on maailma tipus. Kõigis valdkondades on firmade panus uurimistöösse väga suur.

?Riik teeb jõupingutusi, et toetada uuringuid perspektiivikates uurimissuundades, nagu bio- ja nanotehnoloogia, tehnoloogilised teenused, uued materjalid,? ütles Esko-Olavi Seppälä. Biotehnoloogiasse on panustatud paarkümmend aastat, äriedu pole saabunud.

?Me ei looda leida sealt uut Nokiat, aga näeme võimalusi ravimi-, toiduaine- ja metsatööstuses,? ütles Jari Romanainen Tekesist.

Eesti on värskes IMD koostatud riikide konkurentsiedetabelis tublil 28. kohal, trumpidena mainitakse odavat tööjõudu ja otseseid välisinvesteeringuid.

Eesti jaoks on võtmeküsimus, kas ta suudab luua tingimusi, et osa neist investeeringutest läheks innovatsiooni- ja tootearendusse.

Firmade ja avaliku sektori panuse poolest teadus- ja arendustegevusse (T&A) on Eesti kõigi ELi uute liikmesriikide seas viimasel kohal. Kokku panustasid nad 2002. aastal sellesse valdkonda 0,81% SKTst, milles firmade osakaal on tagasihoidlik 0,25%. EL soovitab riikidel suurendada aastaks 2010 T&A kulusid 3 protsendini SKTst.

Eesti teadus- ja arendusnõukogu ülevaates öeldakse, et Eesti tööstuse konkurentsivõime on 90ndatel nõrgenenud ning kõrgtehnoloogiliste ettevõtete osa loodud lisandväärtuses väheneb.

2001. a võttis Riigikogu vastu strateegia ?Teadmistepõhine Eesti?, mille eesmärk oli tõsta majanduse konkurentsivõimet.

?Meie majandus on Soome omast nii palju väiksem, et me ei saa nende teadus- ja arendustegevuse struktuuri otse üle võtta, selleks ei jätku ei raha ega inimesi,? ütles valitsuse arendusnõunik Raul Malmstein.

Eesti majanduse kitsaskohaks on firmade ja teaduse sidemete nõrkus. Et sidemeid tugevdada, on mitu programmi. Näiteks SPINNO programm, mis aitab ülikoolides luua soodsat keskkonda koostööks ettevõtlusega. Või tehnoloogia arenduskeskuste programm, mis peaks ergutama ettevõtete ja teadusasutuste elujõuliste tehnoloogiaarenduskeskuste teket.

?Mida tõsisemaks ELi turul konkurents läheb, seda rohkem tuleb ettevõtjatel arendustegevusele tähelepanu pöörata,? ütles Malmstein.

Soome suursaadik Jaakko Blomberg ütles, et avalik sektor peab algul jõulisemalt panustama, mis aitab erasektorit kaasa tõmmata.

Eesti peaminister Juhan Parts avaldas märtsis Riigikogus lootust, et era- ja avaliku sektori kapitali kulutused T&A-le tasakaalustuvad 2008. aastaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing