Eesti Energia lubab ettevõtjale talutavat hinda

Eesti Energia AS Teeninduse direktori Marko Alliksoni sõnul ei erine väikeettevõtjate ees seisvad muudatused oluliselt koduklientide omast. "Elekter on äriklientidele üks kulukomponentidest ja seega kaalutakse hoolikalt pakettide valikuid. Sobiva paketiga on võimalik kulusid tunduvalt säästa," räägib Allikson. Tema väitel on paljudel klientidel võrguteenus ja elektrienergia eraldatud ning nendele pole uus hinnastruktuur uudiseks.

"Väikeettevõtjad kulutavad elektrile keskmiselt 4-6% ning pärast tariifide tõstmist suureneb kogukulu nende jaoks keskmiselt 1% võrra," väidab Allikson. "Samuti on meil plaanid kohe pärast tariifide tõstmist võtta kasutusele soodustuste süsteem. Nimelt plaanime hakata klientidele maksma hüvitist juhul, kui elektrikatkestused ületavad meie poolt lubatud aegu. Näiteks üle 63 A 24-48 tundi vältava katkestuse korral maksaksime 100% võrguteenuse kasutamise tasust, kuni 63 A puhul 125 krooni. Suuremate katkestuste korral oleksid need arvud vastavalt suuremad," lubab Allikson. "Samas hakkame pakkuma soovijatele kõrgema kvaliteediga võrguteenust."

Pressiesindaja Riina Vändre sõnul üritab Eesti Energia oma kliente suunata optimaalselt tarbima. "See on oluline ka keskkonna säästmise aspektist," ütleb Vändre.

Nopri talu peremees Tiit Niilo leiab, et tema jaoks pole kõige tähtsam mitte elektrienergia hind, vaid pakutava teenuse kvaliteet. "Olen nõus maksma enam, kui kvaliteet on korralik ja elekter tuleb katkestusteta. Minu puhul on tegu nii talu kui ka meiereiga, kindlus on nende mõlema puhul väga oluline," sõnab Niilo. "Minu elektrikulu osatähtsus toodangus ei ole nii suur, et hinnatõus mõjuks märkimisväärselt. Aga äärealadel on elektrikatkestused väga suur probleem," selgitab Niilo.

Einari Kisel, ühendministeeriumi energeetikaosakonna juhataja:

Mis puudutab elektri hinna komponente, siis siin tuleks selget vahet teha elektri müügil ning võrguteenusel. Võrguteenus on loomuliku monopoli (võrguettevõtja) poolt osutatav teenus, millel on müüdava elektri kogusega suhteliselt väike seos. Elektrit müüvad aga turul omavahel konkureerivad müüjad, kes ostavad elektrit omavahel konkureerivatelt elektrijaamadelt.

Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud on ettevõtte jaoks kulu, mis ei sõltu tarbimise mahust. Võrguteenuse hinna kooskõlastamisel tuleks arvestada ka võrguettevõtjast mittesõltuvat müügimahu riski, mida energiaturu inspektsioon peaks hindama konservatiivselt. Suurenev elektritarbimine tähendaks sel juhul põhjendamata lisatulu võrguettevõtjale ja kõrgemat võrguteenuse hinda.

Ainult tarbimise mahust sõltuv võrguteenus tähendab võrguteenuse kallinemist.

Mart Opmann, Riigikogu majanduskomisjoni esimees:

Mina tänaseni ühtegi konkreetset hinnapaketti näinud veel ei ole. Kuuldavasti on hinnapõhjendustes energiaturu inspektsioonile esitatud küllalt laialdane valik variatsioone. Küll võin öelda, et mida suurem tarbija, seda suhteliselt kasulikum on maksta suuremat võrguteenuse tasu.

Vastavalt tarbija võimsusele peab võrk suutma edastada kvaliteetset energiat aasta ringi.

On väljendatud kartust, et Eesti Energia üritab olla konservatiivne elektritarbimise koguste määramisel ja kui tegelik tarbimine tuleb prognoositust suurem, kujuneb ka kasum veelgi suuremaks. Samas tuleneb kasumi teenimise vajadus investeerimisvajadusest jaotusvõrkudesse ja tootmisse.

Hinnatõusu vajadus on olemas, kuid kuidas asjade edasine käik liigub, ei tahaks praegu veel ennustada.