Seadus kohustab tööandjat taustauuringust tööotsijale teatama

Tööotsija taustauuring on vajalik, sest harvad pole juhused, kus töösoovijad esitavad ilustatud või ebatäpset teavet. Seetõttu on tööandjal oluline saada teavet sõltumatust kolmandast allikast, täpsustada töötaja eelneva töö sisu jms.

Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on isikuandmete kogumiseks eraõiguslikes suhetes vajalik isiku nõusolek. Nõusolekule ja täpselt sellele eelnevale teavitamisele sätestatakse seaduses kindlad nõuded, mille täitmata jätmise korral pole nõusolek kehtiv. Erinevalt ELi direktiivist ei erista kehtiv isikuandmete seadus töösuhete raames isikuandmete kogumist mis tahes muust eraõiguslikust andmetöötlussuhtest.

Samas ei keela seadus isiku kohta andmete kogumist kolmandatelt isikutelt. Vastavale toimingule järgnevalt tuleb aga isikut tema kohta andmete kogumise faktist ja asjaoludest teavitada. Seadus näeb küll ette erandi, mille kohaselt isikut ei tule teavitada, kui ta on vastavatest asjaoludest teadlik (IAKS § 15 lg 2), kuid enamasti ei saa eeldada, et isik teab, mida eelnev tööandja või koostööpartner tööandjale avaldada võib.

Kui andmed kogutakse isikult endalt ja isikut on nõuetekohaselt teavitatud sellest, millises ulatuses ja eesmärgil tema kohta käivat informatsiooni kasutatakse, on iseenesest lubatud küsida mis tahes teavet, mida tööandja peab vajalikuks ja isik on nõus esitama. Tõsi, arvestada tuleks isikuandmete kogumise põhimõtetega: minimaalsuse printsiibi kohaselt võib isikuandmeid koguda mitte enam, kui see on määratletud eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Millist teavet tööandja töötaja sobivuse üle otsustamiseks vajab, sõltub töö iseloomust ? enamasti on oluline töötaja vanus, haridustase, eelnev töökogemus jne. Seejuures tasub arvestada, et tööandja poolt vaadatuna on talle esitatud andmekogum alati märksa neutraalsem, kui töötaja poolt paista võib. Kui üle 45aastane töölesoovija võib vanuse kohta teabe küsimisest emotsionaalselt heituda, siis tööandjal, kes kõiki kandidaate isiklikult ei tunne, on oluline ankeetide esimese vaatluse järel eristada näiteks alaealised töölesoovijad täisealistest vms.

Kui isik töökohale valituks ei osutu, tuleb tema andmed kustutada, kui poolte vahel puudub teistsugune kokkulepe. Kui kokkulepe andmete säilitamiseks on, võib töösoovija andmeid edaspidi eeldatavasti kasutada üksnes sarnaste vabade töökohtade täitmiseks, mitte liita neid kliendiandmebaasiga.

Tööle asunud isiku andmeid võib säilitada tööandja andmebaasis, kui isiku nõusolek on selleks olemas. Töölepinguseaduse eelnõus reguleeritakse ka töötaja isikuandmete töötlemist. Esiteks on töötajal õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega tööandja peetavas andmekogus ja nõuda nende andmete parandamist. Teiseks tagab tööandja töölepinguga teatavaks saanud töötaja isikuandmete kaitse töötamise ajal ning sulgeb andmekogus olevad isikuandmed töölepingu lõppemise korral.

FKSMi personalijuht Kärt Kirso sõnul nad kandidaatidele taustauuringut ei korralda, sest FKSM saab palju uusi töötajaid just soovituste kaudu. ?Eeldame, et meie töötajad ei soovitaks tööle oma tuttavat, kellel on olulisi probleeme. Seetõttu oleme reeglina piirdunud eelmiste tööandjate küsitlemisega,? sõnab Kirso. Tema sõnul teeb tööletulija rea isiksuseteste, mille eesmärk on määratleda meeskondlikku sobivust, mida võib pidada ka üheks taustauuringu osaks.

Isikuandmete kaitse seadus (IAKS) § 12 lg 2 sätestab, et enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab vastutav või volitatud töötleja andmesubjektile teatavaks tegema:

1) isikuandmete töötlemise eesmärgi;2) isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud;3) vastutava töötleja või tema esindaja nime ja vastutava töötleja tegevuskoha aadressi;4) juhud, millal andmesubjektil on õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist, kustutamist;5) juhud, millal andmesubjektil on õigus saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele.

IAKS § 15 lg 1 järgi, kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt, peab vastutav või volitatud töötleja enne isikuandmete edastamist kolmandale isikule või pärast isikuandmete saamist tegema andmesubjektile teatavaks:

1) isikuandmete töötlemise eesmärgi;2) isikuandmete koosseisu ja allikad;3) isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud;4) vastutava töötleja või tema esindaja nime ja vastutava töötleja tegevuskoha aadressi;5) juhud, millal andmesubjektil on õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist, kustutamist;6) juhud, millal andmesubjektil on õigus pääseda juurde tema kohta töödeldavatele isikuandmetele.

Maksehäirete infot saab Krediidiinfo internetilehelt: www.krediidiinfo.ee

Krediidiinfo maksehäireregistrist saab päringuid teha Hanza.neti või U-Neti kaudu, päringu tegemisel on tähtis, et küsija oleks tuvastatav ning ei esitataks anonüümseid päringuid, ütleb Krediidiinfo asedirektor Alar Jääger. Maksehäireregistris on Hansapanga, Ühispanga, Sampo ja Merita Panga, samuti Elioni, EMT, Radiolinja ja Tele2 võlgnike andmed.

Võlgnike nimekirja satub inimene, kelle võlg on suurem kui 500 krooni ja kes ei ole seda tasunud 45 päeva jooksul. Enne nimekirja sattumist saadetakse inimesele 2?3 meeldetuletust võla tasumiseks.

Autor: Eneken Tikk