Eesti vääristab üha rohkem saematerjali

Väinu Rozental 19. mai 2004, 00:00

Kohaliku puidu järeltööstused on oma kasvavate nõudmiste rahuldamiseks sunnitud saematerjali üha rohkem ise sisse ostma.

?Siseturule müüvad saetööstused igal aastal üha rohkem ning hinnanguliselt ulatub see praegu 35 protsendini,? rääkis Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop. ?Samas ei jätku järeltööstustel vajalikku saematerjali ning nad on sunnitud seda sisse ostma peamiselt Venemaalt.?

Saematerjali eksport kahanes I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi 8 protsendi võrra. Samal ajal kasvas saetoodangu import ligi 40 protsenti.

Tapal saematerjali varumise ja töötlemisega tegeleva OÜ Tapa Mill juhataja Kalle Valdlo kinnitusel orienteerusid nad oma tegevust 1999. aastal alustades kohe Venemaa toormele ning on impordi osa stabiilselt kasvatanud. ?Tooraineressursid asuvad ju põhiliselt Venemaal,? põhjendas Valdlo. Praegu ostab Tapa Mill 75 protsenti vajaminevast saematerjalist Arhangelski oblastist.

Eesti ühe suurema liimpuittalade tootja, Tartu lähedal asuva ASi Holzwerke Bullinger Eesti tegevjuhi Eiko Roometi sõnul hakkasid nad Venemaalt suuri prusse sisse ostma aasta tagasi. Iga kuu vajab Holzwerke Bullinger Eesti kuni 1500 kuupmeetrit tooret, millest viiendik ostetakse Tverist, Brjanskist ja Uuralist.

?Venemaalt on saematerjali veidi odavam osta,? põhjendas Roomet. ?Samuti saab Venemaalt tooret ka suvel, kui Eestis liigub seda vähem.?

Sae- ja höövlitööstuse ASi Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa sõnul on nad sunnitud Venemaalt ostma teatud mõõdus saematerjali, mille järele on suur nõudlus ja mida Balcas Eesti ise ei suuda täies mahus saagida. Palumaa andmeil ostavad nad aastas sisse peamiselt Venemaalt ligi 10 000 kuupmeetrit saetoodangut.

Märt Riistopi kinnitusel töödeldakse Eestis saematerjali ühe inimese kohta juba peaaegu sama palju kui Rootsis ning rohkem kui Saksamaal, Prantsusmaal ja USAs. ?Saetoodangu kasutamist näitav näivtarbimine inimese kohta on kuue aasta jooksul tõusnud neli korda,? täpsustas Riistop.

Mitmed suuremad saetööstused on viimastel aastatel panustanud üha enam saematerjali väärindamisse. Nii näiteks käivitusid eelmisel aastal höövelliinid ASis Sauga Saeveski ja ASis Rait ning käivitumas on höövelliin ASis Näpi Saeveski.

Kõige suurema investeeringu järeltöötlemisse teeb tänavu suurim saetööstus AS Imavere Saeveski, mis rajab 206 miljonit krooni maksva võimsa liimpuittala tehase.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:28
Otsi:

Ava täpsem otsing