Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Komisjon vaeb geneetiliselt muundatud kartuli riske
Eile ütlesid geenitehnoloogia komisjoni liikmed Erkki Truve ja Ain Heinaru, et soovitasid keskkonnaminister Villu Reiljanil nõustuda geneetiliselt muundatud maisi turustamise ja kasvatamisega Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis. Geneetiliselt muundatud tärklisekartuli suhtes peab Eesti oma seisukoha Euroopa Komisjonile esitama 3. juuliks.
Villu Reiljan ütles: ?Euroopa Liidus on GMO (geneetiliselt muundatud organismi) moratoorium lõpetatud ja meil tuleb sellega arvestada.? Reiljani sõnul ei saanud Eesti konserveeritud maisi äsjast müüki laskmist mõjutada. Ka puuduvad keskkonnaministeeriumil andmed, kui palju liikmesriike oli otsuse poolt.
Taimegeneetika professor Erkki Truve põhjendas napisõnalisust geneetiliselt muundatud kartulist rääkides poolelioleva riskihindamisega. Truve selgitas, et komisjoni otsus sõltub konkreetsest muundatud geenist ning põllumajanduskultuuri enda eripärast.
Sama kartulisorti üleeile käsitlenud Maaviljeluse Instituudi teadur Luule Tartlan rääkis: ?Mina isiklikult ei arva selles ohtu. Korraliku agrotehnika juures ei juhtu midagi.?
Tartlani sõnul erineb tööstuslik kartul tavalisest lauakartulist tärklise koostise poolest. ?Geneetiliselt muundatud kartul on aretatud spetsiaalselt mingi paberiliigi saamiseks,? lisas Tartlan.
Rootsi kaudu müügiluba taotlev kartulisort on mõeldud paberitööstuses kasutatava tärklise tootmiseks. Tahked tootmisjäägid sobivad loomasöödaks, vedelad pritsitakse veebis avaldatud tutvustuse põhjal kas põllule laiali või käideldakse reoveena.
Eesti suurim kartulikasvataja Johannes Valk kommenteeris: ?Kui see annab parima majandusliku tulemuse ja konkurent kasvatab, siis loomulikult kasvataksin mina ka.? Tärklisekartuli kasvatamist takistab kohaliku tärklisetööstuse puudumine.
Geenitehnoloogia komisjoni hinnangul on Euroopasse pürgivad geneetiliselt muundatud maisisordid Eesti elanikele ja keskkonnale ohutud. Neid võiks turustada nii loomasöödaks kui ka tööstuslikuks kasutamiseks, näiteks biokütuse, määrdeainete, kosmeetika ja värvide tootmiseks. Maisimüügiluba taotlevad Ameerika firmad Pioneer Hi-Bred International Inc, Mycogen Seeds ning Monsanto. Muundatud kartulit soovib müüa BASF Plant Science Gmbh.
Euroopa Komisjon andis kolmapäeval ?veitsi firmale Syngenta loa müüa ELi turul kümne aasta jooksul konserveeritud maisi BT-11.
Komisjon kohustas firmat märgistama purgid nii, et tarbijale oleks selgelt teada, et need sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi, teatab Startel.
Niisuguse otsuse langetas komisjon pärast seda, kui ELi riigid ei suutnud geneetiliselt muundatud toiduainete suhtes kokkulepet saavutada.
Euroopa roheliste parteide esindajad kardavad, et kui komisjon lõdvendab nõuet, võib see avada uutele muundatud toiduainetele tee ELi turule. Rohelised väidavad, et kuni pole täpselt uuritud, kuidas maisisort BT-11, mis eritab kahjurimürki, mõjub inimeste tervisele, ei tohiks selle müüki lubada.