Vaidlusse välisriigi maksuametiga võib kaasata Eesti maksuameti

Sagedased on olukorrad, kus Eesti isikut maksustatakse välisriigis maksulepingu tingimusi rikkudes, näiteks kohaldades Eesti isikule makstud dividendi suhtes kõrgemat maksumäära, kui on maksulepinguga lubatud.

Välisriikide õigusi Eesti isiku tulu maksustamisel piiravad oluliselt Eesti poolt oma peamiste kaubanduspartneritega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutega maksulepingud.

Sellistel juhtudel on tavaline abivahend välisriigi maksuameti tegevuse vaidlustamine kohtus. Arvestades, et kohtusse tuleb pöörduda välisriigis, võib kohtumenetlus osutuda äärmiselt keeruliseks ja kulukaks. Samas näevad maksulepingud ette vaidluste lahendamiseks tunduvalt mugavama, aga mitte alati kiirema menetluse.

Nimelt näevad maksulepingud ette, et kui Eesti isik arvab, et välisriigi tegevus põhjustab või võib põhjustada maksulepinguga vastuolus olevat maksustamist, võib ta esitada oma juhtumi läbivaatamiseks Eesti maksuametile. Kui protest on Eesti maksuameti arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta maksulepingule mittevastava maksustamise vältimiseks lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel välisriigi maksuametiga. Seega juhul, kui Eesti maksuamet nõustub maksumaksja protestiga, on ta kohustatud alustama läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks. Rahvusvahelise praktika kohaselt peab Eesti maksuamet läbirääkimiste alustamisest keeldumist põhjendama ning keeldumine mõjuva põhjuseta ei ole lubatud. Maksuameti keeldumist on võimalik omakorda vaidlustada.

Sellist menetlust võib algatada paralleelselt kohtumenetlusega välisriigis. Veelgi enam, mõnedes riikides on maksuametil lubatud rakendada läbirääkimiste tulemust, mis erineb asjas tehtud kohtulahendist. Maksumaksjale positiivne on ka rahvusvaheliselt omaksvõetud seisukoht, et maksuvõimude läbirääkimiste tulemus ei ole maksumaksjale siduv, vajades jõustumiseks maksumaksja heakskiitu.

Maksumaksja peab aga arvestama sellega, et maksulepingud näevad ette ka maksuvõimude infovahetuse, mis võib läbirääkimistega kaasneda ja mille käigus võivad maksuvõimud vahetada isiku maksukoormust mõjutavaid andmeid. Maksumaksja õigus osaleda maksuvõimude läbirääkimistes on äärmiselt piiratud.

Vastastikuse kokkuleppe puuduseks võib pidada ka seda, et juhul, kui protest on õigustatud, on Eesti maksuamet küll kohustatud läbirääkimistesse astuma, kuid kohustus lahenduseni jõuda üldjuhul puudub.

Samas arvan siiski, et kui Eesti maksumaksja õigusi ja maksulepingu tingimusi on välisriigis rikutud, on Eesti maksuametil põhjust aktiivselt Eesti kui lepingupartneri ja seega ka maksumaksja huvide kaitseks välja astuda.

Autor: Rolan Jankelevit?