Head kujundajat otsi tikutulega

Liivi Tamm 26. mai 2004, 00:00

Kinnisvaraekspert Terje Kross on koostööd teinud kolme sisekujundajaga ja kõik nad on olnud täiesti erineva suhtlemis- ja tööstiiliga. Esimene kogemus osutus raskeks ja ebameeldivaks, praegust koostööparnerit julgeb Terje Kross teistelegi soovitada.

?Kujundaja oli väga otsese suhtumisega, kindlate eelistustega, kuhu minu soovid ei mahtunud. Kui läksin tapeedirulliga büroosse, siis teatati mulle lihtsalt ja otsekoheselt: ?Proua, teil ei ole ju maitset!? Tundsin kohe, et stiilis on probleeme, aga pelgasin seda öelda. See on ju inimlik, et usaldatakse spetsialisti. Püüdsin siiski põhimõtteliste asjade puhul enda juurde kindlaks jääda. Hulluks läks asi siis, kui kujundaja proovis iga hinna eest oma soove läbi suruda. Abikaasale ütles ta, et mina olin lahendusega nõus, minule, et abikaasa on juba heakskiidu andnud. Hakkasime kodus rääkima, et peaksime omavahel asja arutama. Alles siis selgus, et kõik niinimetatud nõusolekud olid lihtsalt väljamõeldis. Koostöö lõppes, kui kokku lepitud vanni asemele hakati panema teistsugust, kujundajale meeldivat varianti. Ma ei tea siiani, oli see lihtsalt unustamine, inimlik eksitus või teadlik kokkuleppe eiramine.?

Täna juhtunule tagasi vaadates on Terje Kross kujundajast veidi aru saanud. ?Selgus, et tal oli elus raske periood, lahutus, ehk sellest ka need mustad ja hallid toonid. Tasakaalu kadumine võib ka tööelus välja lüüa?.

Terje Krossi hinnangul ei ole hea ka väga pehme inimtüübi variant. ?Kartsin pärast esimest kogemust väga jõulist tüüpi ja valisin hästi järeleandliku inimese. Ka see ei ole hea, sest lõppkokkuvõttes tekib küsimus, kas on sisekujundajat üldse vaja, kui klient ise kõik ära otsustab. Praeguse, kolmanda koostööpartneriga olen aga väga rahul, julgeks teda kõigile soovitada, sest kui ta juba töö ette võtab, siis ta leiab ka selle jaoks aega. Ta on minu jaoks koostöö sisekujundajaga tugevalt positiivse poole peale kallutanud. Töö sisekujundajaga ongi ju koostöö ? tema pakub välja lahendusvariandid, neid arutatakse koos ja jõutakse hea lahenduseni. On hea, et sisekujundaja on toeks, eriti kui ta on valmis leiutama, mööda poode sõitma ja valikuvariante pakkuma. Esimese kujundaja puhul anti valida kaks põrandaplaati ja see oli kõik. Niimoodi jäävad ikka hinge kripeldama võimalused, mis ehk oleksid olemas olnud.?

On normaalne, et sisekujundajal on kujunenud koostööpartnerite ring: näiteks kui ühe firma köögimööbli kvaliteet on järgi proovitud, soovitatakse seda paljudele. Mõnikord soodustab see siiski tüüplahendusi. ?Mina tahan käia, avastada ja leida,? räägib Terje Kross. ?Seda aga ei saa endale lubada sisekujundaja, kes on üle koormatud. Ei tasu kohe esimese variandi juurde pidama jääda.?

Kallid asjad ongi kergema vastupanu teed minek, nuputamine võib anda hoopis põnevama lõpptulemuse. Näiteks lasime sahvrisse kataloogilahenduse asemel hoopis vanadest põrandalaudadest kapi teha. Arvan, et asi oli vaeva väärt.?

Terje Kross osutab, et ka kliendid on erinevad. ?On inimesi, kes ei sekku. On ka teine tüüp, kes soovib palju kaasa mõelda. Kujundajal on päris suur vastutus, inimene usaldab teda,? arutleb Terje Kross.

Kui töö käimas, siis tasub oma mõtteid siiski julgelt väljendada. ?Kõige kurioossemal juhul lasi tuttav sisekujundalal värve valida,? jutustab Terje Kross. ?Kui kujundaja oli töö lõpetanud, värvis ta kogu elamise ise üle. Seda tooni, mis talle meeldis.?

  • Katrin Vaikla, sisekujundaja:
    Meie juurde jõuavad kliendid tavaliselt interneti kaudu või tuttavate soovitusel. Tavaliselt selgub kokkusaamisel, kuidas võimalik koostöö sujuma hakkab. 14 tööaasta jooksul on siiski olnud kaks juhust, kus kliendist loobuma pidime.

Oluline on, et nii sisekujundaja kui ka klient oleksid paindlikud. Kui sisekujundaja on juba tellitud, siis tuleks teda natuke kuulata ka. On arusaadav, et kõik esimesed lahendused ei meeldi ? kui seina toon ei sobi, siis tuleb arutada ja koos lahenduseni jõuda. Tean juhtumit, kus meile tuli klient, kellele eelmine sisekujundaja ütles, et konkreetne toon on ainumõeldav, et küll harjute ära. Tegelikult see ikka päris nii ei ole. Klient peab sisekujundajat küll kuulama, aga kui arvamused on erinevad ja sisetunne ütleb, et pakutu absoluutselt ei sobi, siis tuleb seda ka öelda. Sisekujundaja mõtleb kliendiga koos, aga kui soovitakse maitselagedust, ei tohi ka sellega kaasa minna. Ega sisekujundajad ei ole ju ka ühes stiilis kinni, Eesti on selleks liiga väike. Nii oleme ka meie kujundanud Ameerika koloniaalstiilis maju ja vanalinna eramuid, kuigi mulle isiklikult sümpatiseerib kõige rohkem minimalistlik stiil.

Ilusa lõpptulemuse eelduseks on ikkagi koostöö. Kliente on raske millegi põhjal liigitada, aga olen täheldanud, et varakamate klientidega kulgeb koostöö mõnikord sujuvamalt, põhjendamatut norimist täheldab vähem. Tavaline töö käik on selline, et teeme hinnapakkumise, selgitame, mida see sisaldab, ja siis arutame kliendiga, kas see sobib. On tüüpiline, et inimene, kel pole varem oma maja olnud, vajab nõu ka planeeringus, näiteks käiguteede mugavaks paigutamiseks jms. Sisekujundaja teeb ettepanekud, millist tooni valida, kuidas sisustada. Selleks ei ole konkreetseid eelistusi, kontaktide ring kujuneb üldjuhul selle põhjal, kuidas keegi suudab nõu anda ja koostööd teha. Ka sisekujundaja ei saa pühenduda ainult sellele, et hullu kombel ringi joosta. Aga me pole ka vastu, kui klient ise lahenduse pakub, võib-olla saab ta kuskilt kauba odavamalt. Muidugi jääb siin üles ka kvaliteediküsimus, sest kõige odavam on tavaliselt ka halva kvaliteediga. Siis me ütleme kliendile, et see jääb tema vastutusele, kui ta seda kaupa soovib.

Paraku on trend praegu veel selline, et sisekujundaja tööd kiputakse alahindama. Ilmselt ongi asi selles, et kujundaja töö on abstraktne, seda ei saa kätte võtta nagu uusi kingi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing