Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennuautode osatähtsus õhutranspordis lähiajal suureneb
Segadust esimesel nädalal tekitas tollistaatuse koodide kasutamine lennusaatelehel, kuid siinkohal oli nii meile peamüügiagendina kui ka meie klientidele abiks ELi liikmete senine kogemus.
Üks suuremaid muudatusi 1. maist transpordivaldkonnas on seotud käibemaksu lisandumisega transpordikuludele juhul, kui transpordi sihtpunkt asub ELi liikmesriigis. Kolmandate riikide suhtes käibemaks ei lisandu.
Lennutranspordis võivad lisakulude erinevused tuleneda mitte ainult maksude erinevustest kauba eksportimisel kolmandatesse riikidesse. Erinevused tekivad ka asjaolust, milline on viimane ELi riik enne sisenemist kolmandasse riiki. Lisatasud on kohaldatavad erikaupade puhul.
Erikaupadeks lennutranspordis on loomad, väärtsaadetised, inimsäilmed. Tavaliselt on lisatasu fikseeritud suurus, näiteks 50 eurot ehk ca 800 krooni saadetise kohta.
Ajakirjanduses on ilmunud uudiseid, et uued lennukompaniid soovivad alustada lendamist Tallinna lennujaama. Üldjuhul tähendab see suuremaid võimalusi reisijatele, kuid mitte alati kaubale.
Põhjus seisneb asjaolus, et lennukompaniid sisenevad tavaliselt uuele turule väiksemate lennukitüüpidega, millega kaubavedu ei ole võimalik või siis arukas avada. Viimane tähendab siinkohal seda, et kui pagasist üle jääv kaubaruum on 400 kg, ei ole sellise kaubaruumi mahu juures majanduslikult mõistlik kaubaga tegeleda.
Uueks arengusuunaks on lennuautode osakaalu suurenemine. Lennutranspordis kasutatakse kaupade veoks lihtsalt võetuna lennukeid ja lennuautosid (inglise keeles road feeder service ? RFS). Tulenevalt Euroopa kolleegide praktikast julgen väita, et RFSi osakaal kauba eksportimisel Eestist suureneb lähiajal. Põhjuseks on autotranspordi veoaja lühenemine, mis omakorda tuleneb ELi-siseste piiride kadumisest.
RFS veab kaubad ette lennujaama, kuhu lennukompaniil on suurem arv lende ning seega on ka rohkem kaubaruumi ning hinnapoliitika paindlikum. Sellisel juhul koosneb lennutransport tegelikult kaubaveost lennuautoga ning siis edasilennust lennukiga. Kogu transpordi teekond on aga kaetud lennukaupade vedaja vastutusega. Ehk selline skeem ei ole võrreldav teenusega, kus kaubad veetakse CMR-kindlustusega kaetud autotranspordiga lennujaamani.
RFSi skeem osutub eksportijale kasulikuks eriti kontinentidevahelisel veol. Tähtsaks teguriks lennutariifi kujunemisel soodsamaks on oluliselt tihedam konkurents kohalikul turul. Kui Tallinnast lendab ümmarguselt kümme lennukompaniid, siis näiteks Amsterdamist lendab üle saja lennukompanii.
Tallinnast atraktiivseid lennuautoga lahendusi võimaldavateks lennujaamadeks võivad osutuda Frankfurdi, Amsterdami, Londoni lennujaam. Siiani on Tallinnast RFSid liikunud põhiliselt Skandinaavia lennujaamadesse, kuid alates aprillist liigub regulaarne lennuauto ka Amsterdami suunal.
Autor: Helena Roots