Põhja-Tallinnale lisab väärtust rohelisem ümbrus

Virgo Laansoo 31. mai 2004, 00:00

Põhja-Tallinna miinuseks on praegu suured kontrastid: renoveeritud elamute kõrval on veel palju amortiseerunud elamuid. Tulevikus need kontrastid kindlasti kaovad, sest Pelgulinnas ja Kalamajas renoveeritakse aktiivselt korterelamuid ja ehitatakse uusi.

Kahjuks enamik kinnisvaraarendajaid veel ei väärtusta Kalamaja ja Pelgulinna puitasumite miljööd ja arhitektuuri. Eelkõige vana renoveerimisel minnakse tihtilugu kergema vastupanu teed ? liiga palju kasutatakse kipsi ja laminaatparketti, mis teeb korterid sarnaseks paneelelamute ja uuselamute korteritega, samuti kasutakse kasutatakse välisviimistluses tihti liigerksaid värve.

Eks omajagu süüd selles on ka ostjatel, et korterid renoveeritud elamutes nn kipskorterid on, sest praegu ostetakse piirkonnas valikuta kõiki pakutavaid renoveeritud kortereid. Tulevikus see kindlasti muutub ja ka arendajad peavad pakkuma midagi enamat Kalamajas ja Pelgulinnas, rõhutades just piirkonna miljööväärtuslikkust.

Puumajade renoveerimata korterite hinnad sõltuvad elamu seisukorrast ja arhitektuurist, korteri siseviimistlusest, pesemisvõimaluste ja WC olemasolust ning asukohast intensiivse liiklusega tänavate suhtes.

Keskmised korterite hinnad on diferentseerunud korterite suuruse järgi. Renoveerimata ühe- ja kahetoaliste korterite hinnad jäävad vahemikku 7500?10 500 kr/m², kolme- ja enamatoaliste korterite hinnad aga 6000?9500 kr/m². Renoveeritud ühe- ja kahetoaliste korterite hinnad on 10 000?16 000 kr/m², kolme- ja enamatoaliste korterite eest küsitakse 9500?14 500 kr/m². Näitena Kalamajast võib siin tuua renoveeritud korterelamu Valgevase tänaval, kus väiksed (23?25 m²) ühetoalised korterid müüdi hinnaga 15 000?16 000 kr/m².

Nõudlus on üldiselt suurem renoveeritud ja heas seisukorras korterite järele. Kapitaalremonti vajavaid kortereid renoveerimata elamutes otsitakse reeglina vähem. Täielikult renoveeritud elamuid on rohkem Kalamajas ja vähem Pelgulinnas.

Enim otsitakse kortereid kivitrepikodadega eestiaegsetesse puumajadesse (nn Tallinna majadesse), mis on ehitatud vahemikus 1930?1940. Sel ajal ehitatud elamutes on kortereid vähem, korterite planeeringud on pindalalt suuremad ning üldjuhul on tualettruum korterisse sisse ehitatud.

Korterite vastu vanemates puumajades, mis ehitati ajavahemikus 1900?1930, on ostuhuvi väiksem. Nende elamute koridorid asetsevad horisontaalselt läbi maja, trepid on puidust, korterite planeeringud on väiksemad ning tualettruum asub reeglina koridoris.

Eelistatakse maju, mis on tsentraalse gaasivarustusega. Sellistes hoonetes on ahjuküttelt võimalik üle minna gaasikeskküttele.

Kui eelnevatel aastatel olid nõutavamad väiksemad korterid, siis praegu on Põhja-Tallinnas ? eelkõige Pelgulinnas ja Kalamajas ? puudus just suurematest korteritest ja nende nõudlus ületab tunduvalt pakkumise.

Hüppelist Põhja-Tallinna korterituru aktiivsust, nagu see eelnevatel aastatel ja aasta alguses enne Euroopa Liitu astumist oli, ei ole ette näha. Väga aktiivne oli kinnisvaraturg sellepärast, et paljud inimesed tegid ostuotsuse enne 1. maid, kartes hüppelist hinnatõusu, mis aga tulemata jäi. 2004. aasta teisel poolel tuleb Põhja-Tallinnas hinnatõus kuni 5%.

Jätkub vanemate elamute renoveerimine ja seeläbi Põhja-Tallinna piirkonna väärtustamine.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing