Arco Vara plaanib võlakirjaemissiooni

Arco Vara juhtide sõnul tõdesid nad juba mõni aeg tagasi, et võimsaks läbimurdeks Läti turul, kus ettevõte on vaikselt maad kuulanud viimased seitse aastat, jääb pelgalt omavahenditest ja laenurahast napiks. Vajamineva raha saamiseks vaagis ettevõte kolme võimalust: uusi erainvestoreid ning aktsia- ja võlakirjaemissioone börsil.

Mõttetalgute tulemusena jäi sõelale neist viimane ning Arco Vara esimene võlakirjaemissioon Tallinna börsil peaks tulema selle aasta jooksul. ?Oleme võlakirjade osas teinud järelepärimisi ja me arvame, et see võiks olla hea vahend ettevõtte kasvu finantseerimiseks,? sõnas Arco Vara investeeringute juht Veljo Kuusk. Kuigi siinne juhtiv kinnisvarafirma vajaks arendustöödeks kokku umbes 100 mln krooni, tehakse esmane avalik müük väiksem, nii 30?40 mln krooni suurune. Lunastamistähtaeg oleks 1?3 aastat ja intress 5% ringis, rääkis Arco Vara osanik ja nõukogu esimees Arti Arakas.

Enne võlakirjade kasuks otsustamist kaalus ettevõte ka erainvestorite kaasamist allutatud kohustusena ning aktsia avalikku müüki. Huvi 150 töötajaga Arco Vara grupi vastu on tundnud eelkõige mõned siinsed eraisikud ja sakslased, kes on koondunud Arco Varaga koostööd tegeva kinnisvaraarendusfirma DEC mütsi alla. ?Me ei olnud emotsionaalselt selleks valmis,? kommenteeris aktsiaemissioonist loobumist Arti Arakas, märkides, et 12 aastat tagasi koos Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsaluga asutatud äri jagamine oleks liig olnud. Mõni aasta tagasi tehtud paari ostupakkumise üle ei asutud isegi läbirääkimistesse, sest ?müük ei ole meie prioriteet?.

Aastaid ettevõttes töötanud Veljo Kuusk selgitas, et tema hinnangul on tänasel meeskonnal ja aktiivselt ettevõtte juhtimisega seotud osanikel jõudu anda Arco Varale lisaväärtust. ?Väga raske oleks olla ettevõttes, kus on passiivsed finantsinvestorid ja samas teeksid omanikud aktiivselt tööd. Huvi võib kaduda,? nentis ta.

Kuuse hinnangul võiks Arco Vara kaaluda aktsia börsile paiskamist siis, kui on kasvatud korralikuks suurettevõtteks, millel on vähemalt miljardikroonine omakapital. Praegu on see 250 miljonit krooni.

Arco Vara grupil on 27 tütarettevõtet, mille arvu on osaliselt maksuameti survel viimastel aastatel poole võrra vähendatud. Nii kinnisvaraarenduse kui ka -vahendusega tegeleva ettevõtte rentaablus on kadestamisväärne ? mulluse 280 mln kroonise käibe juures saadi ligi 90 miljonit kasumit. Laienetud on kasumi arvel, sest dividende pole Arco Vara ajaloo vältel kordagi makstud. Kokku on peamiselt elamuehitusega tegeleval grupil hetkel pangalaene 275 mln krooni eest, kestvusega viis aastat.

Lisakapitali vajadus tekkis Arco Varal Läti turu tõttu, kus kontorid on avatud olnud viimased seitse aastat, kuid kus teenindus- ja vahendustegevusest kaugemale pole mindud. Leedu kontor on veelgi tagasihoidlikum kui Lätis. Riias on Arco Vara arendustegevus umbes samas punktis, kus Eestis viis aastat tagasi, mil alustati suuremate projektidega, näiteks Veskimöldre ja Merivälja 2 elamurajoon. Arendustegevuse avapauguna kerkib seal umbes 500 korterit, käimas on ka elamurajooni ehitus.

?Suurepäraselt,? vastab Arco Vara juht Viljar Arakas küsimusele, kuidas sõsarmaade kontorid end ära majandavad. Arco Vara enesekindlad juhid kasutavad oma ärist rääkides ülivõrdeid. Ebaõnnestunud projekte ei soovi nad nimetada, märkides, et kopa maasse löömisel on enamasti kõik riskid maandatud.

Samas kinnitavad Arakas ja Kuusk, et iga otsust tehes mõtlevad nad, kas sama projekt tasuks ära ka kinnisvaraturu languse puhul, mida hetkel küll näha pole. Nende meelest on kinnisvaraäri põhilisi nüansse dünaamilisus, mistõttu ei ole Arco Vara grupil 10 aasta strateegiat. Isegi kolme aasta plaane olevat tänases muutuvas majanduskliimas raske paika panna.

Arco Balti Kinnisvarafond, mis ei kuulu Arco Vara grupile, kuid mida firma oma nime all haldab, on hetkel loobunud aasta tagasi hautud börsiplaanist.

Nimelt avaldas 18 erainvestorit koondav Balti Kinnisvarafond möödunud aasta detsembris teate, et kavatseb 12?18 kuu pärast, kui portfelli maht ületab 300 mln krooni piiri, korraldada Tallinna börsil avaliku aktsiaemissiooni. Fondi juhid rihtisid Euroopa Liidu institutsionaalseid investoreid, kes ei taha osta üksikuid objekte, vaid portfelli.

?Selline info meie majast kord välja liikus, kuid tänaseks tõsist tegevuskava pole,? tunnistas Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas mõni päev tagasi.

Arco Vara investeeringute juht Veljo Kuusk ütles, et fondi varade maht on hetkel 85 miljonit krooni ja see ei täida börsile mineku mahu eesmärke. ?Selle mahuga pole tulus börsile minna.?

Arco Balti Kinnisvarafondi tähtsamad investeeringuobjektid on Ehitus Service Rakveres ja PRIA hoone Tartus.

Tõnis Oja, toimetaja:

Arco Vara on tüüpilises kiiresti areneva ja suurte ambitsioonidega ettevõtte olukorras, kus tuleb teha otsus, kas jätta omanikering kitsaks, paari sõbra või perekonnaliikmega piirduvaks või laiendada seda avaliku aktsiaemissiooni kaudu sadadele ja tuhandetele väikeaktsionäridele. Kuna Eesti kapitalism on lühiajaline ning kohalike börsiettevõtetena on ebaõnnestujaid rohkem kui õnnestujaid, ei tiku kohalikud ettevõtjad hoolimata aktsiaturu võimsast tõusust viimaste aastate jooksul börsile.

Samas näitab maailma praktika, et edukamate ettevõtete ja rikkaimate omanike hulgas domineerivad börsiettevõtted, isegi siis, kui tuumikomanike hulgas on üks perekond. Eredaimaks näiteks on jaekaubanduskett Wal-Mart, kelle põhiomanikud ? perekond Walton ? on Forbesi edetabelis hõivanud kohad 5ndast 10ndani.