Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suuremad Eesti ehitusfirmad Euroopa Liidu tööpakkumiste poole ei vaata

Gea Velthut-Sokka 02. juuni 2004, 00:00

VMT Ehituse töötajatest on 25 pidevalt Soomes ja sinna loodud tütarfirmal tegemist jätkub. Hetkel on käsil 16 objekti, muu hulgas Kamppi kaubanduskeskus Helsingis ja Tapio ujula.

?Esimesed kontaktid tekkisid läbi meie emafirma Viljandi Metall, mis tootis Soome ehitusfirmade tarbeks metallkonstruktsioone,? meenutab VMT Ehituse juhataja Villu Maamägi. ?Siis tekkiski mõte, et aga äkki paigaldaks need konstruktsioonid siis juba ise ka.?

Esialgu käidi Maamägi kirjelduse järgi mööda Helsingit ringi, müts peos. Ehk siis leiti ehitust jagav Soome partner ning tehti kõigile tema tuttavatele pakkumised. Tasapisi läks töö käima, esimene suurem objekt oli Mandatum Pankki. Hiljem tehti kohapeale tütarfirma.

?Soome oli kõige lähem koht, kuhu minna,? selgitab Maamägi. ?Rahad, mis seal makstakse, on ikka hoopis teised. Eestis on ehituses konkurents nii tihe, et kui tahad ausaks meheks jääda, pole mõtet rabelda. Aga tahaks ju öösiti rahulikult magada.?

Nii moodustasidki VMT Ehituse eelmise aasta 82,5 miljoni kroonisest käibest enam kui kolmandiku Soomes tehtud tööd. Kasumiks tuli 4 miljonit.

Maamägi sõnul võetakse eestlasi Soomes hästi vastu ja võõristavat suhtumist ei ole. Kes ikka parema pakkumise teeb, see ka töö saab. VMT Ehitusele pakutakse tööd rohkem, kui ära teha jõuab. Võiks ju laieneda, kuid

?Tööjõuprobleem paneb piirid ette,? tunnistab Maamägi. ?Juba on esimesed pääsukesed Soome firmadesse üle läinud.? Kõige raskem on leida ja hoida just keskastmejuhte.

VMT Ehitus tegutseb Soomes juba neli aastat. Eesti liitumine Euroopa Liiduga tõi firmale pigem muret juurde. ?Me ei ole enam kõige odavamad, Eestist tuleb soodsamaid pakkumisi. Kuid samas oleme ennast juba sisse söönud ja tõestanud,? nendib Maamägi.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Tarmo Lige hinnangul on Euroopa Liidus konkurentsivõimelised viis suuremat Eesti ehitusfirmat.

?Küsimus on pigem selles, et kas konkurentsivõimest on ka kasu. Seni on proovitud osaleda riigihankekonkurssidel Balti riikides ja Skandinaavias, kuid minu andmetel pole ühtegi võidetud,? ütleb Lige. ?On kurdetud, et isegi vastust ei tule. Ega suures plaanis meil keegi veel Euroopasse minekut tõsiselt ei võta.?

Majandusministeeriumi elamu- ja ehitusosakonna juhataja Neeme Nõmme sõnul on Eesti ehitusfirmade jaoks hangetel osalemisel tõenäoliselt suurimaks takistuseks see, et ehitamisega seotud õiguslikud regulatsioonid on kõikides Euroopa Liidu riikides pisut erinevad.

Estcon Ehituse juhataja Ivo Auliku hinnangul on nende ettevõttel välismaal ehitamiseks liiga väike maht, ehkki kunagi sai Valgevenes kätt proovitud. Lähiaastate jooksul Eestist välja minna ei plaanita.

?Läänes on vaja teha kõva info kogumise ja enda sissesöömise tööd, millest meil jaks üle ei käi. Selle võiksid suured firmad enne ära teha,? arvab Aulik.

Samas üks Eesti suuremaid ehitusfirmasid, FKSM, lääne poole ei vaata ning ka tulevikus kavatsetakse tegutseda vaid Eestis ja Lätis. ?Pole mõtet emafirmaga konkureerima minna,? selgitab FKSMi peadirektor Kaido Fridolin.

Tema sõnul süveneb aga üha trend, et alltöövõtuga tegelevad väikefirmad saavad Soomest ja Rootsist üha paremaid tööpakkumisi. ?See pole veel nii massiline, et meil tekiks alltöövõtja leidmisega raskusi, küll aga on see juba mõjumas hindadele. Ka valiku tegemise protsess on muutunud pikemaks ja keerulisemaks,? nendib Fridolin.

Ehitusmaterjalide tootjad on Euroopa Liitu eksportinud juba aastaid ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on sellele ka praegu suunatud ?kogu vaim ja võim?.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing